7. jaanuar 2008, esmaspäev

Pauluse kiri filiplastele 1
Tervitus

1 Paulus ja Timoteos, Kristuse Jeesuse sulased, - kõigile Filippis olevatele pühadele Kristuses Jeesuses ning ülevaatajaile ja abilistele:
2 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

Apostli tänu ja eestpalve

3 Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meenutan,
4 alati igas oma palves teie kõigi eest rõõmuga tehes eestpalvet.
5 Ma tänan Jumalat teie osaduse pärast evangeeliumiga esimesest päevast tänaseni
6 ja olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.
7 Nõnda ju ongi õige mul teist kõigist mõelda, sest teie olete minu südames. Kui ma siis olen ahelais või kui ma kostan evangeeliumi eest ja seda kinnitan, olete teie kõik kaasosalised mulle antud armus.
8 Sest Jumal on mu tunnistaja, kuidas ma teid kõiki igatsen Kristuse Jeesuse südamlikkusega.
9 Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises
10 olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani,
11 täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, Jumala kirkuseks ja kiituseks.

Pauluse igatsusest saada Kristuse juurde

12 Vennad, ma tahan, et te teaksite: see, mis minuga on toimunud, on evangeeliumile tulnud pigem kasuks,
13 nii et kogu kohtukojale ja kõigile muudele on saanud avalikuks, et ma olen vangis Kristuse pärast.
14 Enamik vendi Issandas on söandanud mu vangipõlve tõttu hakata veel suurema julgusega ja kartmatumalt rääkima Jumala sõna.
15 Mõned küll kuulutavad Kristust kadeduse ja riiu pärast, mõned aga ka heast tahtest.
16 Ühed teevad seda armastusest, teades, et ma viibin siin evangeeliumi eest kostmiseks,
17 teised kuulutavad aga Kristust kiusu pärast, mitte puhta meelega, arvates võivat suurendada mu vangipõlve viletsust.
18 Aga mis sellest! Kui Kristust kuulutatakse igal kombel, olgu tagamõttega, olgu tõemeeli, siis selle üle ma rõõmustan. Kuid tahan ka edaspidi rõõmustada,
19 sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu
20 minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et - nagu alati, nii ka nüüd - Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi.
21 Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!
22 Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida.
23 Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem,
24 ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast.
25 Ja selles veendunult ma tean, et jään elama ja jään teie kõikide juurde teie usu edenemiseks ja rõõmuks,
26 et teie kiitlemine Kristuses Jeesuses rohkeneks minu kaudu selle tõttu, et ma tulen tagasi teie juurde.

Õhutus üksmeeleks

27 Ainult käituge Kristuse evangeeliumi vääriliselt, et mina, olgu tulles ja teid nähes või tulemata jäädes, kuuleksin teie kohta, et te püsite ühes vaimus ja ühel meelel, võideldes evangeeliumi usu eest,
28 ega lase vastastel end heidutada millegagi, mis on neile hukatuse, teile aga pääste tähiseks, ning seda Jumalalt.
29 Sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast
30 ning võidelda sedasama võitlust, mida te minust olete näinud ja nüüd minust kuulete.


Ülemlaul 4
Peigmees ülistab pruuti

1 "Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad su loori taga on tuvid. Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadi mäelt.
2 Su hambad on nagu kari pügatud lambaid, kes pesemiselt tulevad: neil kõigil on kaksikud ja ükski neist pole soota.
3 Su huuled on nagu punane pael ja su kõne on armas. Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga.
4 Su kael on nagu Taaveti torn, mis kivikihtidena on ehitatud; tuhat kilpi ripub selle küljes, need kõik on kangelaste kilbid.
5 Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut, kes söövad liiliate keskel.
6 Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tahan ma minna mürrimäele ja viirukikünkale.
7 Sa oled täiuslikult ilus, mu kullake, ja sul pole ühtegi viga!
8 Tule minuga Liibanonilt, pruut, tule minuga Liibanonilt! Astu alla Amana tipust, Seniiri ja Hermoni tipust, lõvide koobastest, pantrite mägedelt!
9 Sa oled pannud mu südame põksuma, mu õeke, mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa pilguga silmist, ainsa lüliga oma kaelakeest.
10 Ah, kui magus on su armastus, mu õeke, mu pruut! Su armastus on parem kui vein, kõigist palsameist parem on su õlide lõhn!
11 Su huuled tilguvad kärjemett, mu pruut, sul on keele all mesi ja piim, ja su riiete lõhn on otsekui Liibanoni lõhn!
12 Suletud rohuaed on mu õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, pitseriga kinni pandud allikas.
13 Su väänded on granaatõunapuude aed valitud viljaga, hennapõõsaste ja nardidega -
14 nard ja safran, kalmus ja kaneel koos igasugu viirukipuudega, mürr ja aaloe koos kõige paremate palsamitega.
15 Rohuaedade allikas on elava vee kaev, mis Liibanonilt voolab."
16 "Ärka, põhjatuul, ja tule, lõunatuul! Puhu läbi mu rohuaia, et selle palsamilõhnad hoovaksid! Mu kallim tulgu oma rohuaeda ja söögu selle valitud vilja."