13. jaanuar 2008, pühapäev

Kristuse ristimispüha


1. Kuningate raamat 22
Miika kuulutab kaotust Ahabile ja Joosafatile

1 Kolm aastat elati nõnda, et Süüria ja Iisraeli vahel ei olnud sõda.
2 Aga kolmandal aastal läks Juuda kuningas Joosafat Iisraeli kuninga juurde.
3 Ja Iisraeli kuningas ütles oma sulastele: "Te ju teate, et Gileadi Raamot on meie oma, aga meie ei tee midagi, et võtta see ära Süüria kuninga käest!"
4 Ja ta küsis Joosafatilt: "Kas tuled koos minuga sõtta Gileadi Raamoti pärast?" Ja Joosafat vastas Iisraeli kuningale: "Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda minu rahvas, nagu sinu hobused, nõnda minu hobused."
5 Aga Joosafat ütles Iisraeli kuningale: "Küsi ometi enne Issanda sõna!"
6 Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, ligi nelisada meest, ja küsis neilt: "Kas ma võin minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või pean loobuma?" Ja nad vastasid: "Mine, ja Issand annab selle kuninga kätte!"
7 Aga Joosafat küsis: "Kas ei ole siin veel mõnda Issanda prohvetit, et saaksime temalt küsida?"
8 Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: "On küll veel üks mees, kellelt saaks küsida Issanda nõu. Aga mina vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba. See on Miika, Jimla poeg." Aga Joosafat ütles: "Kuningas ärgu rääkigu nõnda!"
9 Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles: "Kähku siia Miika, Jimla poeg!"
10 Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma aujärjel, mantlid seljas, rehepeksu väljakul Samaaria värava suus, ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees.
11 Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja ütles: "Nõnda ütleb Issand: Nendega pead sa puskima süürlasi, kuni nad on hävitatud!"
12 Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: "Mine Gileadi Raamotisse ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!"
13 Ja käskjalg, kes oli läinud Miikat kutsuma, rääkis temaga ning ütles: "Vaata ometi, prohvetite sõnad on nagu ühest suust kuningale head; olgu siis sinugi sõnad nagu ühel nende hulgast ja räägi head!"
14 Aga Miika vastas: "Nii tõesti kui Issand elab, mina räägin, mis Issand mulle ütleb."
15 Ja kui ta tuli kuninga juurde, siis ütles kuningas temale: "Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi vastu või peame loobuma?" Ja ta vastas temale: "Mine, ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!"
16 Aga kuningas ütles temale: "Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Issanda nimel?"
17 Siis ta ütles: "Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja Issand ütles: Neil pole isandaid. Igaüks pöördugu rahuga koju!"
18 Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: "Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!"
19 Aga Miika ütles: "Seepärast kuule Issanda sõna! Ma nägin Issandat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat ta juures temast paremal ja vasakul pool.
20 Ja Issand ütles: Kes tahaks ahvatleda Ahabit, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa.
21 Aga üks vaim tuli ja seisis Issanda ees ning ütles: Mina ahvatlen teda! Ja Issand küsis temalt: Kuidas?
22 Ja ta vastas: Ma lähen ja olen valevaim kõigi ta prohvetite suus. Siis ütles Issand: Sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad. Mine ja tee nõnda!
23 Ja nüüd, vaata, Issand on pannud valevaimu kõigi nende sinu prohvetite suhu ja Issand on kuulutanud sulle halba."
24 Siis astus ligi Sidkija, Kenaana poeg, ja lõi Miikat põse pihta ning küsis: "Missugust teed on Issanda Vaim minust läinud sinusse rääkima?"
25 Ja Miika vastas: "Vaata, sa näed seda päeval, kui sa pead minema kambrist kambrisse, et ennast peita!"
26 Siis ütles Iisraeli kuningas: "Võta Miika ja vii ta tagasi linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Joase juurde
27 ning ütle: Nõnda ütleb kuningas: Pange ta vangikotta ja toitke teda hädapäraselt leiva ja veega, kuni ma rahuga tagasi tulen!"
28 Aga Miika ütles: "Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, siis ei ole Issand minu läbi rääkinud." Ja ta ütles veel: "Kuulge, kõik rahvad!"
29 Ja Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat läksid üles Gileadi Raamotisse.
30 Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: "Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna oma riideid!" Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ning läks sõtta.
31 Aga Süüria kuningas oli andnud käsu sõjavankrite pealikuile, neid oli tal kolmkümmend kaks, ja oli öelnud: "Ärge tapelge mitte ühegi muu, vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!"
32 Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: "See on kindlasti Iisraeli kuningas." Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama.
33 Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema järelt.
34 Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Siis kuningas ütles oma sõjavankri juhile: "Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!"
35 Kuid taplus ägenes sel päeval üha ja kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu, aga õhtul ta suri; ja haavast oli veri voolanud vankri põhja.
36 Päikeseloojakul käis hädakisa läbi leeri. Öeldi: "Iga mees oma linna! Iga mees oma maale!"
37 Nõnda suri kuningas ja viidi Samaariasse; ja kuningas maeti Samaariasse.
38 Ja kui vankrit loputati Samaaria tiigi ääres, siis lakkusid koerad tema verd ja hoorad pesid end selles, nagu oli olnud Issanda sõna, mis ta oli öelnud.
39 Ja mis veel tuleks öelda Ahabist ja kõigest, mis ta tegi, ja elevandiluukojast, mille ta ehitas, ja kõigist linnadest, mis ta ehitas, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
40 Ja Ahab läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.

Juuda kuningas Joosafat

41 Joosafat, Aasa poeg, sai Juuda kuningaks Iisraeli kuninga Ahabi neljandal aastal.
42 Joosafat oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana, ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.
43 Ta käis täiesti oma isa Aasa teed, sellelt ta ei lahkunud, tehes, mis õige oli Issanda silmis.
44 Aga ohvrikünkad ei kadunud, rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
45 Ja Joosafat tegi Iisraeli kuningaga rahu.
46 Ja mis veel tuleks öelda Joosafatist ja tema vägitegudest, mis ta tegi, ja kuidas ta sõdis, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
47 Ja pühamu viimased pordumehed, kes tema isa Aasa päevil olid alles jäänud, pühkis ta maalt.
48 Edomis ei olnud kuningat; kuningaks oli asevalitseja.
49 Joosafat oli teinud Tarsise laevu, mis pidid minema Oofirisse kulla järele, ent need ei läinud, sest laevad hukkusid Esjon-Geberis.
50 Siis ütles Ahasja, Ahabi poeg, Joosafatile: "Lase minu sulased lähevad koos sinu sulastega laevadesse!" Aga Joosafat ei tahtnud.
51 Ja Joosafat läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde ta isa Taaveti linna. Ja tema poeg Jooram sai tema asemel kuningaks.

Iisraeli kuningas Ahasja

52 Ahasja, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati seitsmeteistkümnendal aastal, ja ta valitses Iisraelis kaks aastat.
53 Tema tegi kurja Issanda silmis ning käis oma isa ja ema teed, ja Nebati poja Jerobeami teed, kes Iisraeli oli saatnud pattu tegema.
54 Tema teenis Baali ja kummardas teda ning vihastas Issandat, Iisraeli Jumalat, täiesti nagu tema isa oli teinud.


2. Kuningate raamat 6
Raudkirves ujub

1 Kord ütlesid prohvetijüngrid Eliisale: "Vaata ometi, paik, kus me seal sinu ees istume, on meile kitsas!
2 Mingem nüüd Jordani äärde ja toogem sealt igamees ühe palgi, et saaksime endile valmistada paiga, kus istuda!" Ja ta ütles: "Minge!"
3 Aga üks neist ütles: "Ole hea ja tule koos oma sulastega!" Ja ta vastas: "Ma tulen."
4 Ja ta läks koos nendega. Nad tulid Jordani äärde ja raiusid puid.
5 Aga kui üks neist oli palki langetamas, siis kukkus tema kirves vette. Ta kisendas ning ütles: "Oh häda, mu isand! See oli ju laenatud!"
6 Aga jumalamees küsis: "Kuhu see kukkus?" Ja kui temale näidati paika, siis ta lõikas kepi ja heitis selle sinna ning sai kirve ujuma.
7 Ja ta ütles: "Tõsta see üles!" Ja mees sirutas käe ning võttis selle.

Eliisa ja süürlased

8 Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu oma sulastega, öeldes: "Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri."
9 Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: "Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!"
10 Siis läkitas Iisraeli kuningas oma mehi sinna paika, millest jumalamees oli temale rääkinud ja teda hoiatanud, et ta hoiduks sealt; ja see ei sündinud mitte üks ega kaks korda.
11 Ja Süüria kuninga süda muutus sellest rahutuks ja ta kutsus oma sulased ning küsis neilt: "Kas teate mulle öelda, kes meie omadest hoiab Iisraeli kuninga poole?"
12 Siis ütles üks tema sulaseist: "Mitte keegi, mu isand kuningas, vaid prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada ka need sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris."
13 Siis ta ütles: "Minge ja vaadake, kus ta on, siis ma läkitan ja lasen ta kinni võtta!" Ja temale anti teada ning öeldi: "Vaata, ta on Dotanis."
14 Siis ta läkitas sinna hobuseid ja sõjavankreid ja suure sõjaväe; ja nad tulid öösel ning piirasid linna.
15 Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid. Ja ta teener ütles temale: "Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?"
16 Aga ta vastas: "Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!"
17 Ja Eliisa palvetas ning ütles: "Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!" Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa.
18 Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja ütles: "Löö seda rahvast pimestusega!" Ja Issand lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale.
19 Ja Eliisa ütles neile: "See ei ole õige tee ega õige linn. Tulge mu järel ja ma viin teid mehe juurde, keda te otsite!" Ja ta viis nad Samaariasse.
20 Ja kui nad jõudsid Samaariasse, siis ütles Eliisa: "Issand, tee nende silmad lahti, et nad näeksid!" Ja Issand tegi nende silmad lahti ja nad nägid, ja vaata, nad olid keset Samaariat.
21 Ja kui Iisraeli kuningas neid nägi, siis ta küsis Eliisalt: "Mu isa, kas ma pean nad maha lööma? Kas pean lööma?"
22 Aga ta vastas: "Ära löö! Kas sa lööd maha need, keda sa vangi võtad oma mõõga ja ammuga? Pane neile ette leiba ja vett, et nad sööksid ja jooksid ning saaksid minna tagasi oma isanda juurde!"
23 Siis ta valmistas neile suure pidusöögi ning nad sõid ja jõid; seejärel laskis ta nad minema ja nad läksid oma isanda juurde. Ja Süüria röövjõugud ei tulnud enam Iisraeli maale.

Kohutav nälg Samaaria piiramise ajal

24 Aga pärast seda sündis, et Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kõik oma sõjaväe ja läks ning piiras Samaariat.
25 Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda, kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat.
26 Ja kord, kui Iisraeli kuningas käis müüri peal, hüüdis keegi naine teda ja ütles: "Aita, mu isand kuningas!"
27 Ja ta vastas: "Kui Issand sind ei aita, kust siis mina sulle abi võtan? Kas rehealusest või surutõrrest?"
28 Ja kuningas küsis temalt: "Mida sa soovid?" Ja ta vastas: "See naine ütles mulle: Anna oma poeg, selle me sööme täna, ja homme sööme siis minu poja!
29 Ja me keetsime minu poja ning sõime ta. Ja järgmisel päeval ütlesin ma temale: Anna oma poeg meile söömiseks! Aga ta peitis oma poja ära."
30 Kui kuningas kuulis naise sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, käies ise müüri peal. Ja rahvas nägi, ja vaata, tal oli riiete all vastu ihu kotiriie.
31 Ja ta ütles: "Issand tehku minuga ükskõik mida, kui Eliisale, Saafati pojale, täna pea otsa jääb!"
32 Eliisa istus oma kojas ja vanemad istusid ta juures. Kuningas oli läkitanud ühe mehe enese eel. Aga enne kui käskjalg jõudis tema juurde, oli Eliisa vanemaile öelnud: "Kas näete, kuidas see tapja poeg läkitab minu pead võtma? Aga vaadake, kui käskjalg tuleb, siis sulgege uks ja tõrjuge ta uksel! Eks ole tema taga ta isanda jalgade kobin?"
33 Kui ta alles nendega rääkis, vaata, siis tuli käskjalg tema juurde ja ütles: "Vaata, see õnnetus tuleb Issandalt; kas ma pean veel lootma Issanda peale?"