14. jaanuar 2008, esmaspäev

Jesaja 63
Edomi kohtupäev

1 Kes see on, kes tuleb Edomist, erepunaste riietega Bosrast, see silmapaistva kuuega, kes sammub oma jõukülluses? "See olen mina, õiguse kuulutaja, võimas päästma!"
2 Miks on su kuub punane ja riided nagu surutõrresõtkujal?
3 "Mina sõtkusin surutõrt üksinda, rahvaste hulgast ei olnud ükski minuga; mina sõtkusin neid vihas ja tallasin raevus: nende verejoad pritsisid mu riiete peale ja ma määrisin kogu oma kuue.
4 Sest mul oli südames kättemaksupäev ja oli tulnud mu tasumisaasta.
5 Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha.
6 Oma vihas ma tallasin maha rahvad, purustasin nad raevus ja lasksin nende verejoad voolata maa peale."

Issanda headus Iisraeli vastu

7 Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust, kõige selle pärast, mida Issand meile on osutanud, ja suurt headust Iisraeli soo vastu, mida ta neile on osutanud oma halastuse ja suure helduse pärast.
8 Sest ta ütles: Nemad on tõesti minu rahvas, lapsed, kes ei tee pettust. Ja ta tuli neile päästjaks.
9 Kõigis nende ahistustes tundis ta ahistust ja tema palge ingel päästis nad. Armastuse ja kaastunde pärast ta lunastas nad, tõstis nad üles ja kandis neid kõigil muistseil päevil.
10 Aga nad tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu.
11 Siis nad meenutasid muistseid päevi, Moosest ja tema rahvast: Kus on see, kes tõi veest välja oma lammaste karjase? Kus on see, kes pani tema sisse oma Püha Vaimu,
12 kes oma aulist käsivart laskis käia Moosese paremal pool, kes lõhestas nende ees veed, et teha enesele igavest nime,
13 kes talutas neid sügavustest läbi otsekui hobust kõrbes, et nad ei komistaks?
14 Otsekui karja, kes läheb alla orgu, viis Issanda Vaim neid puhkepaika. Nõnda juhtisid sa oma rahvast, et teha enesele aulist nime.

Palve halastuse ja abi pärast

15 Vaata taevast alla ja näe oma pühast ja aulisest eluasemest. Kus on su püha viha ja su võimsad teod, su seesmine liigutus ja su halastus? Ära hoia neid tagasi!
16 Sest sina oled meie isa! Aabraham ju meist ei tea ja Iisrael meid ei tunne. Sina, Issand, oled meie isa, muistsest ajast on su nimi Meie Lunastaja.
17 Miks lased meid, Issand, eksida sinu teedelt, lased meie südame kõvaks jääda, nõnda et me sind ei karda? Pöördu oma sulaste, oma pärisosa suguharude pärast!
18 Ainult üürikeseks ajaks oli su pühitsetud rahvas pärijaks, siis tallasid meie vaenlased su pühamu.
19 Meie oleme nagu need, keda sa iialgi ei ole valitsenud, keda ei ole nimetatud sinu nimega.


Matteuse evangeelium 14
Ristija Johannese surm

1 Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti.
2 Ja ta ütles oma meestele: "See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu."
3 Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast,
4 sest Johannes oli talle öelnud: "Sa ei tohi teda pidada!"
5 Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.
6 Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele,
7 nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib.
8 Tema aga lausus oma ema õhutusel: "Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!"
9 Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda.
10 Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma.
11 Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.
12 Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.

Jeesus söödab viit tuhandet meest

13 Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest.
14 Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.
15 Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: "Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!"
16 Aga Jeesus ütles neile: "Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!"
17 Nemad aga ütlesid talle: "Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala."
18 Aga tema ütles: "Tooge need mulle siia!"
19 Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.
20 Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.
21 Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

Jeesus kõnnib vee peal

22 Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.
23 Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
24 Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
25 Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.
26 Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: "See on tont!" ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
27 Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: "Olge julged, see olen mina, ärge kartke!"
28 Peetrus vastas: "Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!"
29 Tema ütles: "Tule!" Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
30 Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: "Issand, päästa mind!"
31 Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: "Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?"
32 Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
33 Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: "Tõesti, sina oled Jumala Poeg!"