15. jaanuar 2007, teisipäev

Teine Saamueli raamat 7
Jumala tõotus Taaveti soole

1 Kord kui kuningas istus oma kojas ja Issand oli andnud temale rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,
2 ütles kuningas prohvet Naatanile: "Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!"
3 Ja Naatan ütles kuningale: "Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!"
4 Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:
5 "Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
6 Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma tõin Iisraeli lapsed Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
7 Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
8 Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile.
9 Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime suureks, võrdseks suurimate nimedega maa peal.
10 Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
11 ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand kuulutab sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.
12 Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
13 Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.
14 Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega.
15 Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest.
16 Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks."
17 Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.

Taaveti palve

18 Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: "Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?
19 Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal!
20 Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned oma sulast, Issand Jumal!
21 Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes.
22 Seepärast oled sina, Issand Jumal, suur. Sest ükski pole sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle põhjal, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud.
23 Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid? Sina ajasid ju ära oma rahva eest, keda sa enesele Egiptusest lunastasid, rahvad ja nende jumalad.
24 Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
25 Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
26 Siis saab su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
27 Sest sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo. Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega.
28 Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head;
29 alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti sinu ette! Sest sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti."


Psalmid 109
Ülekohtuselt süüdistatu palve

1 Mu kiituse Jumal, ära ole vait!
2 Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;
3 nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.
4 Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.
5 Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.
6 Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!
7 Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!
8 Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!
9 Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!
10 Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!
11 Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!
12 Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!
13 Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!
14 Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!
15 Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!
16 Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.
17 Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!
18 Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!
19 Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!
20 Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!
21 Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!
22 Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.
23 Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.
24 Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.
25 Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.
26 Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!
27 Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!
28 Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!
29 Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!
30 Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,
31 sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.