20.jaanuar 2008, pühapäev

1. Moosese raamat 4
Kain ja Aabel

1 Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: "Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud."
2 Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.
3 Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,
4 ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,
5 aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.
6 Ja Issand küsis Kainilt: "Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?
7 Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!"
8 Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: "Lähme väljale!" Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.
9 Aga Issand küsis Kainilt: "Kus on su vend Aabel?" Ja tema vastas: "Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?"
10 Ja tema ütles: "Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole!
11 Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes!
12 Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!"
13 Ja Kain ütles Issandale: "Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda!
14 Vaata, sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik. Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu."
15 Ja Issand ütles temale: "Ei, sugugi mitte, vaid igaühele, kes Kaini tapab, peab seitsmekordselt kätte makstama!" Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.
16 Ja Kain läks ära Issanda palge eest ning elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit.

Kaini järeltulijad

17 Ja Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele ja tõi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi.
18 Ja Hanokile sündis Iirad, Iiradile sündis Mehuujael, Mehuujaelile sündis Metuusael, Metuusaelile sündis Lemek.
19 Ja Lemek võttis enesele kaks naist: ühe nimi oli Aada ja teise nimi oli Silla.
20 Ja Aada tõi ilmale Jaabali, kes sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja.
21 Ja tema venna nimi oli Juubal, kes sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks.
22 Ja Silla tõi ilmale Tuubal-Kaini, kes õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd; ja Tuubal-Kaini õde oli Naama.
23 Ja Lemek ütles oma naistele: "Aada ja Silla, kuulge mu häält, te Lemeki naised, pange tähele mu kõnet! Jah, haava pärast ma tapan mehe ja verme pärast nooruki!
24 Kui Kaini pärast makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!"

Sett ja tema poeg

25 Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: "Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis."
26 Ja Setile sündis ka poeg, ja ta pani temale nimeks Enos. Sel ajal hakati Issanda nime appi hüüdma.


Psalmid 119
Jumala sõna ülistus

1 Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!
2 Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
3 kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
4 Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.
5 Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi.
6 Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.
7 Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi.
8 Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
9 Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi.
10 Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest!
11 Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu.
12 Tänu olgu sulle, Issand! Õpeta mulle oma määrusi!
13 Oma huultega ma loen üles kõik sinu suu seadused.
14 Sinu tunnistuste teedel ma rõõmutsen enam kui kogu rikkusest.
15 Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu.
16 Sinu määrustest ma tunnen head meelt, ma ei unusta sinu sõna.
17 Tee head oma sulasele, et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna!
18 Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid!
19 Ma olen võõras maa peal, ära peida mu eest oma käske!
20 Mu hing nõrkeb igatsusest su seaduste järele igal ajal.
21 Sa sõitlesid ülbeid, äraneetuid, kes eksivad eemale su käskudest.
22 Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi!
23 Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu, aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrustest.
24 On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad ja mu nõumehed.
25 Mu hing on põrmu küljes kinni, elusta mind oma sõna järgi!
26 Sinule ma jutustan oma teid ja sa vastad mulle; õpeta mulle oma määrusi!
27 Oma korralduste teedest lase mind aru saada, ja ma tahan meelt mõlgutada su imeasjade üle.
28 Mu hing valab pisaraid meelehärmist - tõsta mind üles oma sõna järgi!
29 Vale tee hoia minust eemal ja kingi mulle armust oma Seadus!
30 Ma olen valinud ustavuse tee, ma olen pannud enese ette sinu seadused.
31 Ma pean kinni su tunnistustest, Issand. Ära lase mind sattuda häbisse!
32 Ma jooksen su käskude teed, sest sina teed mu südame avaraks.
33 Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed, et ma seda otsani peaksin!
34 Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!
35 Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle!
36 Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole!
37 Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!
38 Kinnita oma sulasele oma sõna, mis saadab sind kartma!
39 Eemalda mu teotus, mida ma kardan, sest sinu seadused on head!
40 Näe, ma igatsen su korraldusi, elusta mind oma õiguse läbi!
41 Tulgu mulle sinu heldus, Issand, ja su pääste su ütluse järgi,
42 et ma vastaksin oma teotajaile; sest ma loodan sinu sõna peale!
43 Ära kisu ilmaski mu suust ära tõesõna, sest ma loodan su seaduste peale!
44 Ma tahan hoida su Seadust alati, ikka ja igavesti,
45 ja avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi.
46 Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda.
47 Ma tahan ennast rõõmustada sinu käskudega, mida ma armastan.
48 Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle.
49 Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!
50 See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab.
51 Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest.
52 Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti.
53 Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse.
54 Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas.
55 Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust.
56 See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi.
57 Issand on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu.
58 Ma püüan kõigest südamest leevendada su palet, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
59 Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole.
60 Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske.
61 Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta su Seadust.
62 Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest.
63 Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi.
64 Ilmamaa on täis sinu heldust, Issand; õpeta mulle oma määrusi!
65 Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele oma sõna järgi.
66 Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!
67 Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.
68 Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!
69 Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi.
70 Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen rõõmu sinu Seadusest.
71 Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi.
72 Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat.
73 Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!
74 Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan sinu sõna peale.
75 Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.
76 Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!
77 Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm!
78 Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi.
79 Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi!
80 Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!
81 Mu hing on lõppemas, oodates su abi, ma loodan sinu sõna peale.
82 Mu silmad on lõppemas, igatsedes su ütlust; ma küsin: "Millal sa trööstid mind?"
83 Sest ma olen nagu nahkastja suitsus; sinu määrusi ma ei ole aga unustanud.
84 Kui palju päevi on veel su sulasel? Millal saadad täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kallal?
85 Ülbed on kaevanud mulle auke, need, kes ei ela su Seaduse järgi.
86 Kõik su käsud on tõde; valega kiusatakse mind taga. Aita mind!
87 Peaaegu oleksid nad lõpetanud minu elu maa peal. Mina aga ei ole hüljanud su korraldusi.
88 Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust!
89 Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.
90 Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.
91 Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased.
92 Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses.
93 Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.
94 Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi!
95 Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi.
96 Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.
97 Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
98 Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
99 Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
100 Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
101 Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
102 Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
103 Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
104 Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.
105 Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
106 Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi.
107 Ma olen väga vaevatud. Issand, elusta mind oma sõna järgi!
108 Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meelt mööda, Issand, ja õpeta mulle oma seadusi!
109 Mu hing on alati mu pihus ja sinu Seadust ma ei unusta.
110 Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldustest.
111 Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm.
112 Ma pöörasin oma südame tegema su määruste järgi alaliselt ja otsani.
113 Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu Seadust ma armastan.
114 Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan.
115 Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!
116 Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!
117 Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!
118 Sa ei pane mikski neid, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu.
119 Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi.
120 Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi.
121 Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda, ära jäta mind mu rõhujate kätte!
122 Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu rõhugu mind ülbed!
123 Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust.
124 Tee oma sulasega oma heldust mööda ja õpeta mulle oma määrusi!
125 Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist, et ma tunnetaksin su tunnistusi!
126 Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus.
127 Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda;
128 seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed.
129 Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing.
130 Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.
131 Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske.
132 Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime.
133 Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
134 Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi!
135 Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi!
136 Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.
137 Sina oled õige, Issand, ja su seadused on õiglased.
138 Sa oled seadnud oma tunnistused õiguses ja väga suures ustavuses.
139 Minu kiivus on mind kulutanud, sest mu rõhujad on unustanud sinu sõnad.
140 Mis sa oled öelnud, on sulatatud väga selgeks, ja su sulane armastab seda.
141 Ma olen vähene ja halvaks pandud, kuid ma ei unusta sinu korraldusi.
142 Su õigus on õigus igaveseks ja su Seadus on tõde.
143 Kitsikus ja ahastus on mind tabanud, aga su käsud on mu rõõm.
144 Su tunnistuste õigus jääb igavesti; anna mulle arusaamist, et ma elaksin!
145 Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Issand! Ma tahan pidada su määrusi.
146 Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi!
147 Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin. Sinu sõna peale ma loodan.
148 Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust.
149 Kuule mu häält oma helduse pärast! Issand, elusta mind oma seadusi mööda!
150 Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu Seadusest kaugel.
151 Sina oled ligi, Issand, ja kõik su käsud on tõde.
152 Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti.
153 Vaata mu viletsust ja vabasta mind, sest ma ei unusta su Seadust!
154 Aja mu tüliasja ja lunasta mind, elusta mind oma ütlust mööda!
155 Õelaist on pääste kaugel, sest nad ei hooli su määrustest.
156 Sinu halastus, Issand, on suur. Elusta mind oma seadusi mööda!
157 Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid, kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest.
158 Ma nägin äraandjaid ja tundsin tülgastust, sest nemad ei hooli sinu ütlustest.
159 Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi, Issand! Elusta mind oma heldust mööda!
160 Sinu sõna sisu on tõde ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti.
161 Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees.
162 Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki.
163 Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan.
164 Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.
165 Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.
166 Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.
167 Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga.
168 Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.
169 Jõudku mu halamine su palge ette, Issand! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda!
170 Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda!
171 Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi!
172 Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus!
173 Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused!
174 Ma igatsen päästet sinult, Issand, ja sinu Seadus on mu rõõm.
175 Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind!
176 Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske!