24. november 2007, laupäev

1. Makkabite raamat 6:1 - 13
Antiohhos Epifanese valitsemine lõpeb

1 Kuningas Antiohhos sai minnes läbi kõrgmaade kuulda, et Pärsias on linn Elümais, kuulus oma rikkuse, hõbeda ja kulla poolest,
2 et sealne tempel on eriti rikas ja et seal on kullast soomusrüüd, rinnakilbid ja sõjariistad, mis sinna oli jätnud Makedoonia kuningas Aleksander, Filippose poeg, kes oli kreeklaste esimene kuningas.
3 Siis ta läks ja püüdis linna vallutada, et seda riisuda, aga ei suutnud, sest asi sai linnaelanikele teatavaks.
4 Nad tõusid võitluseks tema vastu ning ta pidi põgenema ja ta läks sealt ära suures meelekibeduses, et pöörduda tagasi Paabelisse.
5 Siis tuli keegi Pärsiasse temale teatama, et need sõjaväed, mis olid läinud Juudamaale, olid löödud põgenema,
6 et Lüüsias oli läinud sinna tugeva sõjaväe eesotsas, oli aga löödud põgenema ja juudid olid saanud tugevamaks sõjariistade, vägede ja rohke saagi poolest, mida nad võtsid löödud vägedelt.
7 Nad olid maha kiskunud ka jäleduse, mille ta oli püstitanud altari peale Jeruusalemmas, ja olid pühamu ümbritsenud kõrgete müüridega nagu ennegi, nõndasamuti ka oma linna Beet-Suuri.
8 Ja sündis, kui kuningas neid sõnumeid kuulis, et ta kohkus ja oli väga vapustatud. Ta heitis voodisse ja jäi haigeks meelekibedusest, et ei olnud sündinud nõnda, nagu tema oli tahtnud.
9 Ta oli voodis kaua aega, sest üha uuesti valdas teda suur meelekibedus ja ta arvas, et ta sureb.
10 Siis ta kutsus kõik oma sõbrad ja ütles neile: "Uni põgeneb mu silmist ja süda on murest murtud.
11 Ma mõtlesin oma südames, missugusesse kitsikusse ja suurde segadusse ma olen jõudnud, kus ma nüüd olen. Ma olin ju hea ja armastatud oma valitsemisajal.
12 Aga nüüd ma meenutan seda kurja, mis ma Jeruusalemmas tegin. Tõesti, ma võtsin kõik seal olevad hõbe- ja kuldriistad ning saatsin sõjaväe hävitama süütuid Juuda elanikke.
13 Ma mõistan, et sellepärast on need õnnetused mind tabanud, ja vaata, ma suren võõral maal suures meelekibeduses."


Psalmid 124
Tänulaul Iisraeli päästjale

1 Kui Issand ei oleks olnud meiega - nii ütelgu Iisrael -,
2 kui Issand ei oleks olnud meiega, kui inimesed tulid meile kallale,
3 siis nad oleksid meid elusalt neelanud, kui nende viha süttis meie vastu;
4 siis oleksid veed meid uputanud, jõgi oleks läinud üle meie hinge;
5 siis oleksid ülbed veed läinud üle meie hinge.
6 Tänu olgu Issandale, kes ei andnud meid nende hammaste saagiks!
7 Meie hing on nagu lind pääsenud linnupüüdja paelust: paelad läksid katki ja me pääsesime ära.
8 Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.


Luuka evangeelium 20:27 - 40
Saduserid kiusavad Jeesust küsimusega ülestõusmisest

27 Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
28 "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend, kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama sugu vennale.
29 Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta,
30 ja teine,
31 ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse - nad ei jätnud lapsi järele ja surid.
32 Pärast suri ka naine.
33 See naine - kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele."
34 Ja Jeesus ütles neile: "Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,
35 aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele,
36 sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.
37 Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks.
38 Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale."
39 Siis mõned kirjatundjaist kostsid: "Õpetaja, sa rääkisid hästi",
40 sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida.


Nahum 2:1
Sõnum Niineve hävitamisest

1 Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu - ta hävitatakse sootuks.


Apostlite teod 10:36
Peetrus ja Korneelius

36 See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.