6. juuli 2009, esmaspäev

1. Moosese raamat 28:10–22
Jaakobi unenägu Peetelis

10 Jaakob aga lahkus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.
¹¹ Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.
¹² Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla.
¹³ Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: "Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole.
¹⁴ Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad.
¹⁵ Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!"
¹⁶ Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: "Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!"
¹⁷ Ja ta kartis ning ütles: "Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!"
¹⁸ Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli.
¹⁹ Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.
²⁰ Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: "Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,
²¹ ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,
²² ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist."

Psalmid 91:1–10
Kõigekõrgema kaitse all

1 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
² see ütleb Issandale: "Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!"
³ Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
⁴ Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
⁵ Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
⁶ ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
⁷ Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
⁸ Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.
⁹ Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.
¹⁰ Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.

Matteuse evangeelium 9:18–26
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise

18 Kui Jeesus seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem, kummardas teda ja ütles: "Mu tütar suri äsja, kuid tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!"
¹⁹ Ja Jeesus tõusis, läks temaga kaasa ja samuti ta jüngrid.
²⁰ Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust,
²¹ sest naine mõtles endamisi: "Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!"
²² Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: "Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!" Ja naine sai terveks selsamal hetkel.
²³ Kui Jeesus ülema majja jõudis ning nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvahulka,
²⁴ siis ta ütles: "Hoiduge eemale, tüdruk ei ole surnud, vaid magab!" Aga nad naersid tema üle.
²⁵ Ent kui rahvahulk oli välja aetud, läks Jeesus sisse, võttis tal käest kinni ja tüdruk ärkas üles.
²⁶ Ja kuuldus sellest levis üle kogu selle maa.