21. veebruar 2009, laupäev

Kiri heebrealastele 11:1–7
Usust ja uskujatest muistsel ajal

1 Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.
2 Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.
3 Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav.
4 Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
5 Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.
6 Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
7 Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.

Psalmid 145:1–10
Jumala au ja helduse ülistus

1 Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
2 Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti!
3 Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
4 Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
5 Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
6 Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
7 Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!
8 Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
9 Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
10 Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind.

Markuse evangeelium 9:2–13
Jeesus kirgastatakse

2 Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,
3 ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.
4 Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega.
5 Peetrus vastas ning ütles: "Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe."
6 Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.
7 Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: "See on mu armas Poeg, teda kuulake!"
8 Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.
9 Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.
10 Ja nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: "Mida tähendab surnuist üles tõusma?"
11 Ja nad küsisid Jeesuselt: "Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?"
12 Aga tema lausus neile: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda põlatakse?
13 Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud."