10. veebruar 2009, teisipäev

1 Moosese raamat 1:20–2:4a
Jumal loob ja õnnistab maailma

20 Ja Jumal ütles: "Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!"
21 Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
22 Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!"
23 Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.
24 Ja Jumal ütles: "Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!" Ja nõnda sündis:
25 Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
26 Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!"
27 Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.
28 Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!"
29 Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!
30 Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis.
31 Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.

1 Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.
2 Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
3 Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.

Aadam ja Eeva

4 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi.

Psalmid 8
Loodu ülistus oma Loojale

2 Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas! Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste.
3 Väetite ja imikute suust sa valmistasid kiitva väe oma vastaste pärast, et sundida vait jääma vaenlast ja kättemaksjat.
4 Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud,
5 siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?
6 Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega.
7 Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd; kõik sa panid tema jalge alla,
8 lambad, kitsed ja härjad, kõik, samuti metsloomad,
9 taeva linnud ja mere kalad ja kõik, mis mere radadel liigub.
10 Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas!

Markuse evangeelium 7:1–13
Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta

1 Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,
2 nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.
3 Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.
4 Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.
5 Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: "Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?"
6 Aga Jeesus ütles neile: "Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: "See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.
7 Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi."
8 Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust."
9 Ja Jeesus ütles neile: "Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!
10 Mooses ütles ju: "Austa oma isa ja oma ema!" ja "Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!",
11 teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: "Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban", see tähendab: templile pühendatud ohvriand,
12 siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,
13 muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust."