13. veebruar 2009, reede

1 Moosese raamat 3:1–8
Aadam ja Eeva

1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?"
2 Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja,
3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!"
4 Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte,
5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja."
6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.
7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.
8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.

Psalmid 32:1–8
Pattude andekssaamisest

1 Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.
2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust.
3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-liikmed mu päevasest oigamisest.
4 Sest päevad ja ööd oli su käsi raskesti mu peal; mu üdi on ära kuivanud nagu suvekuumuses. Sela.
5 Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: "Ma tunnistan Issandale oma üleastumised." Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. Sela.
6 Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav; tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi.
7 Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. Sela.
8 Sina ütled: "Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides."

Markuse evangeelium 7:31–37
Jeesus tervendab kurttumma

31 Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.
32 Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.
33 Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
34 ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: "Effata!", see on "Avane!"
35 ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.
36 Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
37 Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: "Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"