Markuse evangeelium 1:12–13
Jeesust kiusatakse kõrbes
12 Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe
13 ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.
Matteuse evangeelium 4:1–11
Jeesust kiusatakse kõrbes
1 Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata.
2 Ja kui ta oli nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd paastunud, siis tuli talle viimaks nälg kätte.
3 Ja kiusaja tuli tema juurde ja ütles talle: "Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!"
4 Aga Jeesus vastas: "Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust."
5 Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale
6 ning ütles talle: "Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks."
7 Jeesus lausus talle: "Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat."
8 Taas võttis kurat tema kaasa ühe määratu suure mäe tippu ja näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust
9 ning ütles talle: "Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad."
10 Siis ütles Jeesus talle: "Mine minema, saatan, sest kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!"
11 Siis jättis kurat Jeesuse rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde ja need teenisid teda.
28. veebruar 2009, laupäev
Jesaja 58:9b–14
Õige ja vale jumalateenistus
9 ... Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
10 kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
11 Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.
12 Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse "lõhutud müüride parandajaks", "teeradade käidavaks tegijaks".
13 Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,
14 siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.
Psalmid 86:1–7
Palve katsumuses
1 Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
2 Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale!
3 Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
4 Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
6 Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
7 Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
Luuka evangeelium 5:27–32
Jeesus kutsub jüngriks tölneri
27 Pärast seda läks Jeesus välja ja nägi tölnerit, nimega Leevi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: "Järgne mulle!"
28 Ja Leevi tõusis, jättis kõik maha ja järgnes Jeesusele.
29 Ja Leevi tegi Jeesusele oma kodus suure pidusöögi ja suur hulk tölnereid ja muid istus nendega koos lauda.
30 Ent variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu: "Miks te sööte ja joote koos tölnerite ja patustega?"
31 Ja Jeesus vastas neile: "Ei vaja arsti terved, vaid haiged.
32 Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele."
Õige ja vale jumalateenistus
9 ... Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
10 kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
11 Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.
12 Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse "lõhutud müüride parandajaks", "teeradade käidavaks tegijaks".
13 Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,
14 siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.
Psalmid 86:1–7
Palve katsumuses
1 Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
2 Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale!
3 Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
4 Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
6 Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
7 Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
Luuka evangeelium 5:27–32
Jeesus kutsub jüngriks tölneri
27 Pärast seda läks Jeesus välja ja nägi tölnerit, nimega Leevi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: "Järgne mulle!"
28 Ja Leevi tõusis, jättis kõik maha ja järgnes Jeesusele.
29 Ja Leevi tegi Jeesusele oma kodus suure pidusöögi ja suur hulk tölnereid ja muid istus nendega koos lauda.
30 Ent variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu: "Miks te sööte ja joote koos tölnerite ja patustega?"
31 Ja Jeesus vastas neile: "Ei vaja arsti terved, vaid haiged.
32 Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele."
27. veebruar 2009, reede
Jesaja 58:1–9a
Õige ja vale jumalateenistus
1 Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!
2 Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust. Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut:
3 "Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?" Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke.
4 Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga. Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal.
5 Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge, et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast? Kas sa seda nimetad paastuks ja Issandale meelepäraseks päevaks?
6 Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?
7 Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?
8 Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle.
9 Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: "Vaata, siin ma olen!"
Psalmid 51:3–4,16–17
Patukahetseja palve
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
4 Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!
16 Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest.
17 Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
Matteuse evangeelium 9:14–15
Paastumise küsimus
14 Siis tulid ta juurde Johannese jüngrid ja küsisid: "Miks meie ja variserid paastume, sinu jüngrid aga ei paastu?"
15 Ja Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või leinata sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad!
Õige ja vale jumalateenistus
1 Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!
2 Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust. Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut:
3 "Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?" Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke.
4 Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga. Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal.
5 Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge, et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast? Kas sa seda nimetad paastuks ja Issandale meelepäraseks päevaks?
6 Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?
7 Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?
8 Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle.
9 Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: "Vaata, siin ma olen!"
Psalmid 51:3–4,16–17
Patukahetseja palve
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
4 Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!
16 Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest.
17 Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
Matteuse evangeelium 9:14–15
Paastumise küsimus
14 Siis tulid ta juurde Johannese jüngrid ja küsisid: "Miks meie ja variserid paastume, sinu jüngrid aga ei paastu?"
15 Ja Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või leinata sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad!
26. veebruar 2009, neljapäev
5 Moosese raamat 30:15–20
Kahetseja osaks on arm ja õnnistus, vastupanija osaks karistus ja needus
15 Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja,
16 kui ma täna sind käsin armastada Issandat, oma Jumalat, käies tema teedel ja pidades tema käske, määrusi ja seadlusi, et sa võiksid elada ja paljuneda, ja et Issand, su Jumal, õnnistaks sind sellel maal, kuhu sa lähed, et seda pärida.
17 Aga kui su süda pöördub ja sa ei kuula, vaid lased ennast ahvatleda ja kummardad teisi jumalaid ning teenid neid,
18 siis ma annan täna teile teada, et te tõesti hukkute; te ei ela kaua sellel maal, kuhu sa lähed üle Jordani, et minna seda pärima.
19 Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada,
20 armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole! Sest see on su elu ja su päevade pikkus, et sa võiksid elada maal, mille Issand on vandega tõotanud anda su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile."
Psalmid 1
Õndsuse tee
1 Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,
2 vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
3 Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
4 Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
5 Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.
6 Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka.
Luuka evangeelium 9:22–25
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
22 öeldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama."
23 Siis ütles Jeesus kõikidele: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,
24 sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.
25 Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?
Kahetseja osaks on arm ja õnnistus, vastupanija osaks karistus ja needus
15 Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja,
16 kui ma täna sind käsin armastada Issandat, oma Jumalat, käies tema teedel ja pidades tema käske, määrusi ja seadlusi, et sa võiksid elada ja paljuneda, ja et Issand, su Jumal, õnnistaks sind sellel maal, kuhu sa lähed, et seda pärida.
17 Aga kui su süda pöördub ja sa ei kuula, vaid lased ennast ahvatleda ja kummardad teisi jumalaid ning teenid neid,
18 siis ma annan täna teile teada, et te tõesti hukkute; te ei ela kaua sellel maal, kuhu sa lähed üle Jordani, et minna seda pärima.
19 Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada,
20 armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole! Sest see on su elu ja su päevade pikkus, et sa võiksid elada maal, mille Issand on vandega tõotanud anda su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile."
Psalmid 1
Õndsuse tee
1 Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,
2 vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
3 Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
4 Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
5 Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.
6 Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka.
Luuka evangeelium 9:22–25
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
22 öeldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama."
23 Siis ütles Jeesus kõikidele: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,
24 sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.
25 Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?
25. veebruar 2009, kolmapäev
Matteuse evangeelium 6:16–21
Jeesuse mäejutlus
16 Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
17 Aga sina, kui sa oled paastumas, siis võia oma pead ja pese oma nägu,
18 et su paastumine ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud, ja sinu Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
19 Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
20 Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
21 Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
Luuka evangeelium 13:(1–5)6–9
Tähendamissõna viljatust viigipuust
1 Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega.
2 Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud?
3 Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.
4 Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad?
5 Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
6 Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: "Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud.
7 Siis ta ütles viinamäe aednikule: "Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?"
8 Aga aednik vastas: "Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle sõnnikut panen,
9 ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!""
Jeesuse mäejutlus
16 Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
17 Aga sina, kui sa oled paastumas, siis võia oma pead ja pese oma nägu,
18 et su paastumine ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud, ja sinu Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
19 Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
20 Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
21 Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
Luuka evangeelium 13:(1–5)6–9
Tähendamissõna viljatust viigipuust
1 Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega.
2 Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud?
3 Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.
4 Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad?
5 Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
6 Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: "Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud.
7 Siis ta ütles viinamäe aednikule: "Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?"
8 Aga aednik vastas: "Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle sõnnikut panen,
9 ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!""
24. veebruar 2009, teisipäev
Jeesus Siirak 2:1–11
Jumalakartusest kiusatustes
1 Poeg, kui tuled Issandat teenima, siis valmista oma hing kiusatuse vastu!
2 Juhi oma südant ja pea vastu ja ahvatluse ajal ära tegutse ülepeakaela!
3 Jää Issanda juurde ja ära tagane, et sa lõpuks saaksid suureks!
4 Kõik, mis sulle juhtub, võta vastu ja ole kannatlik alanduse ajal!
5 Sest kulda katsutakse läbi tules ja (Jumalale) armsaid inimesi alanduseahjus.
6 Usu teda, ja ta võtab sind vastu, õgvenda oma teid ja looda tema peale!
7 Teie, kes Issandat kardate, oodake tema halastust ja ärge põigelge, et te ei langeks!
8 Teie, kes Issandat kardate, uskuge temasse ja teie tasu ei jää tulemata!
9 Teie, kes Issandat kardate, lootke head ja igavest rõõmu ning halastust!
10 Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke: kes Issandasse uskujaist on jäänud häbisse? Või kes on püsinud tema kartuses ja on siis maha jäetud? Või kes on teda appi hüüdnud ja tema ei ole hüüdjast hoolinud?
11 Sest Issand on kaastundlik ja halastaja, ta annab patud andeks ning päästab hädaajal.
Psalmid 37:3–6,27–28
Jumalatu ja jumalakartliku saatus
3 Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4 Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
5 Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6 Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.
27 Pöördu kurjast ja tee head, siis sa jääd oma elukohta igavesti!
28 Sest Issand armastab õiglust ega hülga oma vagasid; neid hoitakse igavesti; aga õelate seeme hävitatakse.
Markuse evangeelium 9:30–37
Jeesus kuulutab teist korda ette oma surma ja ülestõusmist
30 Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks,
31 sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles.
32 Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.
Kes on suurim?
33 Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: "Mille üle te tee peal arutlesite?"
34 Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel arutanud, kes on suurim.
35 Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: "Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!"
36 Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles neile:
37 "Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja."
Jumalakartusest kiusatustes
1 Poeg, kui tuled Issandat teenima, siis valmista oma hing kiusatuse vastu!
2 Juhi oma südant ja pea vastu ja ahvatluse ajal ära tegutse ülepeakaela!
3 Jää Issanda juurde ja ära tagane, et sa lõpuks saaksid suureks!
4 Kõik, mis sulle juhtub, võta vastu ja ole kannatlik alanduse ajal!
5 Sest kulda katsutakse läbi tules ja (Jumalale) armsaid inimesi alanduseahjus.
6 Usu teda, ja ta võtab sind vastu, õgvenda oma teid ja looda tema peale!
7 Teie, kes Issandat kardate, oodake tema halastust ja ärge põigelge, et te ei langeks!
8 Teie, kes Issandat kardate, uskuge temasse ja teie tasu ei jää tulemata!
9 Teie, kes Issandat kardate, lootke head ja igavest rõõmu ning halastust!
10 Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke: kes Issandasse uskujaist on jäänud häbisse? Või kes on püsinud tema kartuses ja on siis maha jäetud? Või kes on teda appi hüüdnud ja tema ei ole hüüdjast hoolinud?
11 Sest Issand on kaastundlik ja halastaja, ta annab patud andeks ning päästab hädaajal.
Psalmid 37:3–6,27–28
Jumalatu ja jumalakartliku saatus
3 Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4 Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
5 Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6 Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.
27 Pöördu kurjast ja tee head, siis sa jääd oma elukohta igavesti!
28 Sest Issand armastab õiglust ega hülga oma vagasid; neid hoitakse igavesti; aga õelate seeme hävitatakse.
Markuse evangeelium 9:30–37
Jeesus kuulutab teist korda ette oma surma ja ülestõusmist
30 Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks,
31 sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles.
32 Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.
Kes on suurim?
33 Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: "Mille üle te tee peal arutlesite?"
34 Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel arutanud, kes on suurim.
35 Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: "Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!"
36 Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles neile:
37 "Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja."
23. veebruar 2009, esmaspäev
Jeesus Siirak 1:1–10
Tarkuse saladusest
1 Palju ja tähtsat on meile antud Seaduse ja Prohvetite ning nende järeltulijate läbi, mistõttu peab Iisraeli ülistama õpetuse ja tarkuse pärast. Ometi ei pea targad olema ainult need, kes seda kõike on hästi tundma õppinud, vaid teadusejanuline olgu võimeline niihästi kõnes kui kirjas kasu tooma ka kodumaast eemal elavaile. Sellepärast minu vanaisa Jeesus, kes ennast oli pühendanud Seaduse ja Prohvetite ning meie isade muude raamatute uurimisele, saades nõnda küllaldase vilumuse, soovis ka ise kirjutada sellest, mis õpetusse ja tarkusse kuulub, et õpihimulised seda õpiksid ja nõnda üha rohkem kasvaksid Seaduse kohaseks eluks. Teid palutakse nüüd seda lugema hakata heatahtlikult ja tähelepanelikult ning olla andestajad, kui mõnikord näib, et minu hoolikalt tehtud tõlge paiguti on sõnastuselt puudulik. Nimelt ei ole heebrea keeles loetu alati just seesama teises keeles. Ja mitte ainult see raamat, vaid ka Seadus ja Prohvetid ning muud raamatud on algkeeles loetuna tunduvalt erinevad. Kui ma siis kuningas Euergetese kolmekümne kaheksandal aastal tulin Egiptusesse ja seal viibisin, leidsin eest suuresti erineva teadmiste taseme. Pidasin seepärast sel ajal vältimatuks ohverdada hoolsust ja vaeva, et suure valvsuse ja innuga valmistada selle raamatu tõlget, et seda valmis saada ja välja anda ka nende jaoks, kes võõrsil elades tahavad sellesse süveneda ja valmistuda õigesti elama Seaduse järgi.Kõik tarkus on Issandalt ja on igavesti tema juures.
2 Kes suudaks lugeda mereliiva ja vihmapiisku ning igaviku päevi?
3 Kes suudaks uurida taeva kõrgust, maa avarust ja allmaailma - või tarkust?
4 Enne kõike on loodud tarkus, ja mõistlik mõistus on igavikust alates.
6 Kellele on ilmutatud tarkuse juur, ja kes on mõistnud tema imepäraseid tegusid?
8 Üksainus on tark ja väga kardetav - tema, kes istub oma aujärjel.
9 Issand ise lõi tarkuse, vaatas seda ja mõõtis ning valas selle välja kõigi oma tegude üle,
10 ka kogu liha üle, nõnda kui oli ta and, ja andis seda neile, kes teda armastavad.
Psalmid 93
Jumala püha valitsus
1 Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks.
2 Sinu aujärg on kinnitatud muistsest ajast, igavikust oled sina.
3 Jõed tõstsid, Issand, jõed tõstsid oma häält, jõed tõstsid kohinat.
4 Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel.
5 Sinu tunnistused on väga ustavad, sinu kojale on omane pühadus, oh Issand, igaveseks ajaks!
Markuse evangeelium 9:14–29
Jeesus tervendab langetõbise poisi
14 Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.
15 Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.
16 Ja Jeesus küsis neilt: "Miks te vaidlete nendega?"
17 Keegi rahva hulgast vastas talle: "Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
18 ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud."
19 Aga tema vastas neile: "Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!"
20 Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
21 Ja Jeesus küsis tema isalt: "Kui kaua see juba temaga nõnda on?" Aga tema ütles: "Lapsest saadik,
22 ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!"
23 Aga Jeesus ütles talle: "Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub."
24 Otsekohe hüüdis lapse isa: "Ma usun, aita mind mu uskmatuses!"
25 Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: "Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!"
26 Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
27 Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.
28 Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: "Miks meie ei suutnud seda välja ajada?"
29 Ja Jeesus ütles neile: "See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega."
Tarkuse saladusest
1 Palju ja tähtsat on meile antud Seaduse ja Prohvetite ning nende järeltulijate läbi, mistõttu peab Iisraeli ülistama õpetuse ja tarkuse pärast. Ometi ei pea targad olema ainult need, kes seda kõike on hästi tundma õppinud, vaid teadusejanuline olgu võimeline niihästi kõnes kui kirjas kasu tooma ka kodumaast eemal elavaile. Sellepärast minu vanaisa Jeesus, kes ennast oli pühendanud Seaduse ja Prohvetite ning meie isade muude raamatute uurimisele, saades nõnda küllaldase vilumuse, soovis ka ise kirjutada sellest, mis õpetusse ja tarkusse kuulub, et õpihimulised seda õpiksid ja nõnda üha rohkem kasvaksid Seaduse kohaseks eluks. Teid palutakse nüüd seda lugema hakata heatahtlikult ja tähelepanelikult ning olla andestajad, kui mõnikord näib, et minu hoolikalt tehtud tõlge paiguti on sõnastuselt puudulik. Nimelt ei ole heebrea keeles loetu alati just seesama teises keeles. Ja mitte ainult see raamat, vaid ka Seadus ja Prohvetid ning muud raamatud on algkeeles loetuna tunduvalt erinevad. Kui ma siis kuningas Euergetese kolmekümne kaheksandal aastal tulin Egiptusesse ja seal viibisin, leidsin eest suuresti erineva teadmiste taseme. Pidasin seepärast sel ajal vältimatuks ohverdada hoolsust ja vaeva, et suure valvsuse ja innuga valmistada selle raamatu tõlget, et seda valmis saada ja välja anda ka nende jaoks, kes võõrsil elades tahavad sellesse süveneda ja valmistuda õigesti elama Seaduse järgi.Kõik tarkus on Issandalt ja on igavesti tema juures.
2 Kes suudaks lugeda mereliiva ja vihmapiisku ning igaviku päevi?
3 Kes suudaks uurida taeva kõrgust, maa avarust ja allmaailma - või tarkust?
4 Enne kõike on loodud tarkus, ja mõistlik mõistus on igavikust alates.
6 Kellele on ilmutatud tarkuse juur, ja kes on mõistnud tema imepäraseid tegusid?
8 Üksainus on tark ja väga kardetav - tema, kes istub oma aujärjel.
9 Issand ise lõi tarkuse, vaatas seda ja mõõtis ning valas selle välja kõigi oma tegude üle,
10 ka kogu liha üle, nõnda kui oli ta and, ja andis seda neile, kes teda armastavad.
Psalmid 93
Jumala püha valitsus
1 Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks.
2 Sinu aujärg on kinnitatud muistsest ajast, igavikust oled sina.
3 Jõed tõstsid, Issand, jõed tõstsid oma häält, jõed tõstsid kohinat.
4 Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel.
5 Sinu tunnistused on väga ustavad, sinu kojale on omane pühadus, oh Issand, igaveseks ajaks!
Markuse evangeelium 9:14–29
Jeesus tervendab langetõbise poisi
14 Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.
15 Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.
16 Ja Jeesus küsis neilt: "Miks te vaidlete nendega?"
17 Keegi rahva hulgast vastas talle: "Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
18 ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud."
19 Aga tema vastas neile: "Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!"
20 Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
21 Ja Jeesus küsis tema isalt: "Kui kaua see juba temaga nõnda on?" Aga tema ütles: "Lapsest saadik,
22 ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!"
23 Aga Jeesus ütles talle: "Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub."
24 Otsekohe hüüdis lapse isa: "Ma usun, aita mind mu uskmatuses!"
25 Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: "Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!"
26 Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
27 Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.
28 Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: "Miks meie ei suutnud seda välja ajada?"
29 Ja Jeesus ütles neile: "See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega."
22. veebruar 2009, pühapäev
Markuse evangeelium 10:32–45
Jeesus kuulutab kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusmist
32 Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:
33 "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte
34 ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles."
Igatsus au järele
35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: "Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume."
36 Jeesus küsis: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
37 Nemad ütlesid talle: "Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!"
38 Jeesus ütles neile: "Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?"
39 Nemad ütlesid talle: "Võime küll!" Jeesus aga ütles neile: "Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,
40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud."
41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.
42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: "Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!"
Markuse evangeelium 8:31–38
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
31 Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.
32 Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima.
33 Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: "Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!"
34 Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,
35 sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?
37 Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega."
Jeesus kuulutab kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusmist
32 Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:
33 "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte
34 ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles."
Igatsus au järele
35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: "Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume."
36 Jeesus küsis: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
37 Nemad ütlesid talle: "Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!"
38 Jeesus ütles neile: "Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?"
39 Nemad ütlesid talle: "Võime küll!" Jeesus aga ütles neile: "Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,
40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud."
41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.
42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: "Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!"
Markuse evangeelium 8:31–38
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
31 Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.
32 Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima.
33 Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: "Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!"
34 Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,
35 sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?
37 Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega."
21. veebruar 2009, laupäev
Kiri heebrealastele 11:1–7
Usust ja uskujatest muistsel ajal
1 Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.
2 Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.
3 Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav.
4 Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
5 Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.
6 Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
7 Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.
Psalmid 145:1–10
Jumala au ja helduse ülistus
1 Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
2 Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti!
3 Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
4 Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
5 Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
6 Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
7 Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!
8 Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
9 Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
10 Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind.
Markuse evangeelium 9:2–13
Jeesus kirgastatakse
2 Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,
3 ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.
4 Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega.
5 Peetrus vastas ning ütles: "Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe."
6 Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.
7 Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: "See on mu armas Poeg, teda kuulake!"
8 Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.
9 Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.
10 Ja nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: "Mida tähendab surnuist üles tõusma?"
11 Ja nad küsisid Jeesuselt: "Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?"
12 Aga tema lausus neile: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda põlatakse?
13 Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud."
Usust ja uskujatest muistsel ajal
1 Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.
2 Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.
3 Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav.
4 Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
5 Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.
6 Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
7 Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.
Psalmid 145:1–10
Jumala au ja helduse ülistus
1 Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
2 Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti!
3 Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
4 Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
5 Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
6 Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
7 Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!
8 Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
9 Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
10 Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind.
Markuse evangeelium 9:2–13
Jeesus kirgastatakse
2 Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,
3 ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.
4 Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega.
5 Peetrus vastas ning ütles: "Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe."
6 Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.
7 Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: "See on mu armas Poeg, teda kuulake!"
8 Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.
9 Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.
10 Ja nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: "Mida tähendab surnuist üles tõusma?"
11 Ja nad küsisid Jeesuselt: "Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?"
12 Aga tema lausus neile: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda põlatakse?
13 Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud."
20. veebruar 2009, reede
1 Moosese raamat 11:1–9
Paabeli torn
1 Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.
2 Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
3 Nad ütlesid üksteisele: "Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.
4 Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"
5 Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
6 Ja Issand ütles: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
7 Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
8 Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
9 Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.
Psalmid 33:10–14
Looja ja kaitsja kiitus
10 Issand ajab nurja paganate nõu, ta teeb tühjaks rahvaste mõtted.
11 Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.
12 Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
13 Issand vaatab taevast, ta näeb kõiki inimlapsi.
14 Oma elamu paigast ta vaatleb kõiki ilmamaa elanikke,
Markuse evangeelium 8:34–9:1
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
34 Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,
35 sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?
37 Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega."
1 Ja ta ütles neile: "Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega."
Paabeli torn
1 Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.
2 Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
3 Nad ütlesid üksteisele: "Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.
4 Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"
5 Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
6 Ja Issand ütles: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
7 Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
8 Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
9 Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.
Psalmid 33:10–14
Looja ja kaitsja kiitus
10 Issand ajab nurja paganate nõu, ta teeb tühjaks rahvaste mõtted.
11 Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.
12 Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
13 Issand vaatab taevast, ta näeb kõiki inimlapsi.
14 Oma elamu paigast ta vaatleb kõiki ilmamaa elanikke,
Markuse evangeelium 8:34–9:1
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
34 Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,
35 sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?
37 Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega."
1 Ja ta ütles neile: "Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega."
19. veebruar 2009, neljapäev
1 Moosese raamat 9:1–13
Jumala leping Noaga
1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: "Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!
2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.
3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.
4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!
5 Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!
6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!
7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!"
8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:
9 "Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,
10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.
11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma."
12 Ja Jumal ütles: "Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:
13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.
Psalmid 102:15–22
Hädasolija palve
15 Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
Markuse evangeelium 8:27–33
Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks
27 Ja Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis ta oma jüngritelt: "Kelle ütlevad inimesed minu olevat?"
28 Aga nemad ütlesid talle: "Ristija Johannese, ja teised Eelija, teised aga ühe prohveteist."
29 Ja tema küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?" Peetrus kostis: "Sina oled Messias!"
30 Ja ta hoiatas neid, et nad midagi tema kohta ei räägiks.
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
31 Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.
32 Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima.
33 Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: "Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!"
Jumala leping Noaga
1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: "Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!
2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.
3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.
4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!
5 Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!
6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!
7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!"
8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:
9 "Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,
10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.
11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma."
12 Ja Jumal ütles: "Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:
13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.
Psalmid 102:15–22
Hädasolija palve
15 Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
Markuse evangeelium 8:27–33
Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks
27 Ja Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis ta oma jüngritelt: "Kelle ütlevad inimesed minu olevat?"
28 Aga nemad ütlesid talle: "Ristija Johannese, ja teised Eelija, teised aga ühe prohveteist."
29 Ja tema küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?" Peetrus kostis: "Sina oled Messias!"
30 Ja ta hoiatas neid, et nad midagi tema kohta ei räägiks.
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
31 Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.
32 Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima.
33 Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: "Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!"
18. veebruar 2009, kolmapäev
1 Moosese raamat 8:6–13,20–22
Noa ja veeuputus
6 Ja kui nelikümmend päeva oli möödunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,
7 ja laskis välja ühe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.
8 Siis ta laskis enese juurest välja ühe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt kahanenud.
9 Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma käe välja ja võttis tema ning pani enese juurde laeva.
10 Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja.
11 Ja õhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas õlipuu haljas leht. Siis Noa mõistis, et vesi oli maa pealt kahanenud.
12 Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.
13 Ja kuuesaja esimesel Noa eluaastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa võttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe, maapind oli tahenenud.
20 Ja Noa ehitas Issandale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid.
21 Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames: "Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud.
22 Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö."
Psalmid 116:11–19
Surmasuust päästetu tänu
11 Ma ütlesin oma kohmetuses: "Kõik inimesed on valelikud!"
12 Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?
13 Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
14 Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes.
15 Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.
16 Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud!
17 Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.
18 Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes
19 Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja!
Markuse evangeelium 8:22–26
Jeesus tervendab pimeda Betsaidas
22 Ja nad tulid Betsaidasse ja Jeesuse juurde toodi pime ja paluti, et Jeesus teda puudutaks.
23 Ja Jeesus haaras kinni pimeda käest, viis ta külast välja ja sülitas ta silmadesse, pani käed ta peale ja küsis temalt: "Kas sa näed midagi?"
24 Pime vaatas üles ja ütles: "Ma näen inimesi, sest ma märkan neid nagu puid kõndimas."
25 Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti.
26 Ja Jeesus saatis ta koju, öeldes: "Ära mine külasse!"
Noa ja veeuputus
6 Ja kui nelikümmend päeva oli möödunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,
7 ja laskis välja ühe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.
8 Siis ta laskis enese juurest välja ühe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt kahanenud.
9 Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma käe välja ja võttis tema ning pani enese juurde laeva.
10 Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja.
11 Ja õhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas õlipuu haljas leht. Siis Noa mõistis, et vesi oli maa pealt kahanenud.
12 Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.
13 Ja kuuesaja esimesel Noa eluaastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa võttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe, maapind oli tahenenud.
20 Ja Noa ehitas Issandale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid.
21 Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames: "Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud.
22 Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö."
Psalmid 116:11–19
Surmasuust päästetu tänu
11 Ma ütlesin oma kohmetuses: "Kõik inimesed on valelikud!"
12 Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?
13 Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
14 Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes.
15 Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.
16 Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud!
17 Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.
18 Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes
19 Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja!
Markuse evangeelium 8:22–26
Jeesus tervendab pimeda Betsaidas
22 Ja nad tulid Betsaidasse ja Jeesuse juurde toodi pime ja paluti, et Jeesus teda puudutaks.
23 Ja Jeesus haaras kinni pimeda käest, viis ta külast välja ja sülitas ta silmadesse, pani käed ta peale ja küsis temalt: "Kas sa näed midagi?"
24 Pime vaatas üles ja ütles: "Ma näen inimesi, sest ma märkan neid nagu puid kõndimas."
25 Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti.
26 Ja Jeesus saatis ta koju, öeldes: "Ära mine külasse!"
17. veebruar 2009, teisipäev
1 Moosese raamat 6:5–8 7:1–5,10
Noa ja veeuputus
5 Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad,
6 siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas.
7 Ja Issand ütles: "Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olen teinud!"
8 Aga Noa leidis armu Issanda silmis.
Noa ja veeuputus
1 Ja Issand ütles Noale: "Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.
2 Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks - isane ja emane.
3 Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.
4 Sest juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda ma olen teinud!"
5 Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis.
10 Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.
Psalmid 29
Jumala hääl äikesetormis
1 Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!
2 Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!
3 Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal.
4 Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.
5 Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.
6 Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja.
7 Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.
8 Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema.
9 Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: "Oh seda auhiilgust!"
10 Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!
11 Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
Markuse evangeelium 8:14–21
Jeesus hoiatab variseride haputaigna eest
14 Nad olid unustanud kaasa võtta leiba, neil polnud paadis kaasas midagi peale ühe leiva.
15 Ja Jeesus kinnitas neile: "Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!"
16 Ja nemad arutasid omavahel: "See ongi see, et meil ei ole leiba!"
17 Seda märgates ütles Jeesus neile: "Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te ikka veel ei mõista ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel kõva?
18 Silmad teil on, aga te ei näe, ja kõrvad teil on, aga te ei kuule. Ja kas teil ei ole meeles,
19 kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palakesi te korjasite?" Nad ütlesid talle: "Kaksteist."
20 "Kui seitse leiba oli neljale tuhandele, mitu korvitäit palakesi te siis korjasite?" Ja nad ütlesid: "Seitse."
21 Ja Jeesus ütles neile: "Kas te ikka veel ei saa aru?"
Noa ja veeuputus
5 Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad,
6 siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas.
7 Ja Issand ütles: "Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olen teinud!"
8 Aga Noa leidis armu Issanda silmis.
Noa ja veeuputus
1 Ja Issand ütles Noale: "Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.
2 Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks - isane ja emane.
3 Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.
4 Sest juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda ma olen teinud!"
5 Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis.
10 Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.
Psalmid 29
Jumala hääl äikesetormis
1 Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!
2 Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!
3 Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal.
4 Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.
5 Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.
6 Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja.
7 Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.
8 Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema.
9 Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: "Oh seda auhiilgust!"
10 Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!
11 Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
Markuse evangeelium 8:14–21
Jeesus hoiatab variseride haputaigna eest
14 Nad olid unustanud kaasa võtta leiba, neil polnud paadis kaasas midagi peale ühe leiva.
15 Ja Jeesus kinnitas neile: "Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!"
16 Ja nemad arutasid omavahel: "See ongi see, et meil ei ole leiba!"
17 Seda märgates ütles Jeesus neile: "Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te ikka veel ei mõista ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel kõva?
18 Silmad teil on, aga te ei näe, ja kõrvad teil on, aga te ei kuule. Ja kas teil ei ole meeles,
19 kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palakesi te korjasite?" Nad ütlesid talle: "Kaksteist."
20 "Kui seitse leiba oli neljale tuhandele, mitu korvitäit palakesi te siis korjasite?" Ja nad ütlesid: "Seitse."
21 Ja Jeesus ütles neile: "Kas te ikka veel ei saa aru?"
16. veebruar 2009, esmaspäev
1 Moosese raamat 4:1–15,25
Kain ja Aabel
1 Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: "Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud."
2 Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.
3 Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,
4 ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,
5 aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.
6 Ja Issand küsis Kainilt: "Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?
7 Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!"
8 Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: "Lähme väljale!" Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.
9 Aga Issand küsis Kainilt: "Kus on su vend Aabel?" Ja tema vastas: "Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?"
10 Ja tema ütles: "Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole!
11 Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes!
12 Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!"
13 Ja Kain ütles Issandale: "Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda!
14 Vaata, sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik. Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu."
15 Ja Issand ütles temale: "Ei, sugugi mitte, vaid igaühele, kes Kaini tapab, peab seitsmekordselt kätte makstama!" Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.
Sett ja tema poeg
25 Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: "Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis."
Psalmid 50:1,8,16–23
Õigest jumalateenistusest
1 Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
8 Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
16 Aga õelale ütleb Jumal: "Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
17 Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
18 Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
19 Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
20 Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
21 Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!"
22 Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
23 Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!
Markuse evangeelium 8:11–13
Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevast
11 Ja variserid tulid välja ja hakkasid kiusates teda küsitlema, nõudes temalt tunnustähte taevast.
12 Ja Jeesus ohkas sügavasti oma vaimus ja ütles: "Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!"
Jeesus hoiatab variseride haputaigna eest
13 Ja jättes nad sinnapaika, astus Jeesus taas paati ning siirdus vastaskaldale.
Kain ja Aabel
1 Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: "Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud."
2 Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.
3 Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,
4 ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,
5 aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.
6 Ja Issand küsis Kainilt: "Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?
7 Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!"
8 Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: "Lähme väljale!" Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.
9 Aga Issand küsis Kainilt: "Kus on su vend Aabel?" Ja tema vastas: "Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?"
10 Ja tema ütles: "Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole!
11 Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes!
12 Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!"
13 Ja Kain ütles Issandale: "Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda!
14 Vaata, sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik. Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu."
15 Ja Issand ütles temale: "Ei, sugugi mitte, vaid igaühele, kes Kaini tapab, peab seitsmekordselt kätte makstama!" Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.
Sett ja tema poeg
25 Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: "Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis."
Psalmid 50:1,8,16–23
Õigest jumalateenistusest
1 Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
8 Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
16 Aga õelale ütleb Jumal: "Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
17 Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
18 Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
19 Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
20 Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
21 Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!"
22 Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
23 Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!
Markuse evangeelium 8:11–13
Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevast
11 Ja variserid tulid välja ja hakkasid kiusates teda küsitlema, nõudes temalt tunnustähte taevast.
12 Ja Jeesus ohkas sügavasti oma vaimus ja ütles: "Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!"
Jeesus hoiatab variseride haputaigna eest
13 Ja jättes nad sinnapaika, astus Jeesus taas paati ning siirdus vastaskaldale.
15. veebruar 2009, pühapäev
Matteuse evangeelium 13:31–33
Tähendamissõna sinepiivakesest
31 Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: "Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.
32 See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel."
Tähendamissõna haputaignast
33 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: "Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema."
Luuka evangeelium 8:4–8(9–15)
Tähendamissõna külvajast
4 Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga:
5 "Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.
6 Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.
7 Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle.
8 Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja." Seejärel ta hüüdis: "Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!"
Tähendamissõna sinepiivakesest
31 Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: "Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.
32 See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel."
Tähendamissõna haputaignast
33 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: "Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema."
Luuka evangeelium 8:4–8(9–15)
Tähendamissõna külvajast
4 Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga:
5 "Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.
6 Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.
7 Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle.
8 Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja." Seejärel ta hüüdis: "Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!"
14. veebruar 2009, laupäev
1 Moosese raamat 3:9–24
Aadam ja Eeva
9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: "Kus sa oled?"
10 Ja tema vastas: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära."
11 Siis ta küsis: "Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?"
12 Ja Aadam vastas: "Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin."
13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: "Miks sa seda tegid?" Ja naine vastas: "Madu pettis mind, ja ma sõin."
14 Siis Issand Jumal ütles maole: "Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!
15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad."
16 Naisele ta ütles: "Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle."
17 Aga Aadamale ta ütles: "Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!
18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!
19 Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!"
20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.
21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.
22 Ja Issand Jumal ütles: "Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!"
23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.
24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.
Psalmid 90:1–12
Inimese kaduvusest
1 Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.
2 Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.
3 Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: "Tulge tagasi, inimlapsed!"
4 Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.
5 Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.
6 See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.
7 Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.
8 Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.
9 Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.
10 Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.
11 Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?
12 Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!
Markuse evangeelium 8:1–10
Jeesus söödab nelja tuhandet meest
1 Neil päevil, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile:
2 "Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.
3 Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt."
4 Ja ta jüngrid vastasid talle: "Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud täis sööta?"
5 Ja ta küsis neilt: "Mitu leiba teil on?" Nemad ütlesid: "Seitse."
6 Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale.
7 Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades neid, käskis ka need viia rahvale.
8 Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.
9 Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.
Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevast
10 Ja Jeesus astus kohe koos oma jüngritega paati ja läks Dalmanuuta aladele.
Aadam ja Eeva
9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: "Kus sa oled?"
10 Ja tema vastas: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära."
11 Siis ta küsis: "Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?"
12 Ja Aadam vastas: "Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin."
13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: "Miks sa seda tegid?" Ja naine vastas: "Madu pettis mind, ja ma sõin."
14 Siis Issand Jumal ütles maole: "Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!
15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad."
16 Naisele ta ütles: "Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle."
17 Aga Aadamale ta ütles: "Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!
18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!
19 Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!"
20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.
21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.
22 Ja Issand Jumal ütles: "Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!"
23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.
24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.
Psalmid 90:1–12
Inimese kaduvusest
1 Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.
2 Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.
3 Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: "Tulge tagasi, inimlapsed!"
4 Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.
5 Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.
6 See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.
7 Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.
8 Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.
9 Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.
10 Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.
11 Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?
12 Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!
Markuse evangeelium 8:1–10
Jeesus söödab nelja tuhandet meest
1 Neil päevil, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile:
2 "Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.
3 Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt."
4 Ja ta jüngrid vastasid talle: "Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud täis sööta?"
5 Ja ta küsis neilt: "Mitu leiba teil on?" Nemad ütlesid: "Seitse."
6 Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale.
7 Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades neid, käskis ka need viia rahvale.
8 Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.
9 Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.
Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevast
10 Ja Jeesus astus kohe koos oma jüngritega paati ja läks Dalmanuuta aladele.
13. veebruar 2009, reede
1 Moosese raamat 3:1–8
Aadam ja Eeva
1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?"
2 Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja,
3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!"
4 Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte,
5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja."
6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.
7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.
8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.
Psalmid 32:1–8
Pattude andekssaamisest
1 Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.
2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust.
3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-liikmed mu päevasest oigamisest.
4 Sest päevad ja ööd oli su käsi raskesti mu peal; mu üdi on ära kuivanud nagu suvekuumuses. Sela.
5 Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: "Ma tunnistan Issandale oma üleastumised." Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. Sela.
6 Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav; tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi.
7 Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. Sela.
8 Sina ütled: "Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides."
Markuse evangeelium 7:31–37
Jeesus tervendab kurttumma
31 Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.
32 Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.
33 Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
34 ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: "Effata!", see on "Avane!"
35 ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.
36 Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
37 Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: "Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"
Aadam ja Eeva
1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?"
2 Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja,
3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!"
4 Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte,
5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja."
6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.
7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.
8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.
Psalmid 32:1–8
Pattude andekssaamisest
1 Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.
2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust.
3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-liikmed mu päevasest oigamisest.
4 Sest päevad ja ööd oli su käsi raskesti mu peal; mu üdi on ära kuivanud nagu suvekuumuses. Sela.
5 Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: "Ma tunnistan Issandale oma üleastumised." Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. Sela.
6 Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav; tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi.
7 Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. Sela.
8 Sina ütled: "Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides."
Markuse evangeelium 7:31–37
Jeesus tervendab kurttumma
31 Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.
32 Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.
33 Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
34 ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: "Effata!", see on "Avane!"
35 ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.
36 Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
37 Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: "Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"
12. veebruar 2009, neljapäev
1 Moosese raamat 2:18–25
Aadam ja Eeva
18 Ja Issand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on."
19 Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
20 Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
21 Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
22 Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
23 Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!"
24 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
25 Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
Psalmid 128
Jumalakartliku perekonnaõnn
1 Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.
2 Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
3 Su naine on nagu viljakas viinapuu su maja nurgas; su pojad on nagu õlipuu võsud
su laua ümber.
4 Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest, kes kardab Issandat!
5 Issand õnnistagu sind Siionist ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja!
6 Ja saagu sa näha oma laste lapsi! Rahu Iisraelile!
Markuse evangeelium 7:24–30
Jeesus kuuleb Kaanani naise palvet
24 Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,
25 sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.
26 Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27 Ja Jeesus ütles talle: "Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!"
28 Naine aga vastas talle: "Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!"
29 Ja Jeesus ütles talle: "Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!"
30 Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.
Aadam ja Eeva
18 Ja Issand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on."
19 Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
20 Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
21 Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
22 Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
23 Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!"
24 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
25 Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
Psalmid 128
Jumalakartliku perekonnaõnn
1 Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.
2 Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
3 Su naine on nagu viljakas viinapuu su maja nurgas; su pojad on nagu õlipuu võsud
su laua ümber.
4 Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest, kes kardab Issandat!
5 Issand õnnistagu sind Siionist ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja!
6 Ja saagu sa näha oma laste lapsi! Rahu Iisraelile!
Markuse evangeelium 7:24–30
Jeesus kuuleb Kaanani naise palvet
24 Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,
25 sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.
26 Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27 Ja Jeesus ütles talle: "Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!"
28 Naine aga vastas talle: "Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!"
29 Ja Jeesus ütles talle: "Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!"
30 Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.
11. veebruar 2009, kolmapäev
1 Moosese raamat 2:4b–9,15–17
Aadam ja Eeva
4 ... Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,
5 kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
6 tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
7 Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.
8 Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
9 Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
15 Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
16 Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: "Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,
17 aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!"
Psalmid 104:12,29–32
Maailma looja kiitus
12 Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
29 Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
30 Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
31 Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
32 tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
Markuse evangeelium 7:14–23
Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta
14 Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: "Kuulge mind kõik ja mõistke!
15 Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.
16 [Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]"
17 Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.
18 Ja tema ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,
19 sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?" Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20 Aga ta ütles: "Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,
21 sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,
22 abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -
23 kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest."
Aadam ja Eeva
4 ... Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,
5 kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
6 tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
7 Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.
8 Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
9 Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
15 Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
16 Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: "Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,
17 aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!"
Psalmid 104:12,29–32
Maailma looja kiitus
12 Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
29 Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
30 Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
31 Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
32 tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
Markuse evangeelium 7:14–23
Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta
14 Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: "Kuulge mind kõik ja mõistke!
15 Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.
16 [Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]"
17 Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.
18 Ja tema ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,
19 sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?" Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20 Aga ta ütles: "Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,
21 sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,
22 abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -
23 kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest."
10. veebruar 2009, teisipäev
1 Moosese raamat 1:20–2:4a
Jumal loob ja õnnistab maailma
20 Ja Jumal ütles: "Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!"
21 Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
22 Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!"
23 Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.
24 Ja Jumal ütles: "Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!" Ja nõnda sündis:
25 Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
26 Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!"
27 Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.
28 Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!"
29 Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!
30 Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis.
31 Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.
1 Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.
2 Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
3 Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.
Aadam ja Eeva
4 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi.
Psalmid 8
Loodu ülistus oma Loojale
2 Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas! Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste.
3 Väetite ja imikute suust sa valmistasid kiitva väe oma vastaste pärast, et sundida vait jääma vaenlast ja kättemaksjat.
4 Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud,
5 siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?
6 Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega.
7 Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd; kõik sa panid tema jalge alla,
8 lambad, kitsed ja härjad, kõik, samuti metsloomad,
9 taeva linnud ja mere kalad ja kõik, mis mere radadel liigub.
10 Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas!
Markuse evangeelium 7:1–13
Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta
1 Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,
2 nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.
3 Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.
4 Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.
5 Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: "Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?"
6 Aga Jeesus ütles neile: "Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: "See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.
7 Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi."
8 Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust."
9 Ja Jeesus ütles neile: "Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!
10 Mooses ütles ju: "Austa oma isa ja oma ema!" ja "Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!",
11 teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: "Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban", see tähendab: templile pühendatud ohvriand,
12 siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,
13 muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust."
Jumal loob ja õnnistab maailma
20 Ja Jumal ütles: "Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!"
21 Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
22 Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!"
23 Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.
24 Ja Jumal ütles: "Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!" Ja nõnda sündis:
25 Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
26 Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!"
27 Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.
28 Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!"
29 Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!
30 Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis.
31 Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.
1 Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.
2 Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
3 Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.
Aadam ja Eeva
4 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi.
Psalmid 8
Loodu ülistus oma Loojale
2 Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas! Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste.
3 Väetite ja imikute suust sa valmistasid kiitva väe oma vastaste pärast, et sundida vait jääma vaenlast ja kättemaksjat.
4 Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud,
5 siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?
6 Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega.
7 Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd; kõik sa panid tema jalge alla,
8 lambad, kitsed ja härjad, kõik, samuti metsloomad,
9 taeva linnud ja mere kalad ja kõik, mis mere radadel liigub.
10 Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas!
Markuse evangeelium 7:1–13
Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta
1 Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,
2 nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.
3 Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.
4 Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.
5 Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: "Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?"
6 Aga Jeesus ütles neile: "Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: "See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.
7 Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi."
8 Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust."
9 Ja Jeesus ütles neile: "Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!
10 Mooses ütles ju: "Austa oma isa ja oma ema!" ja "Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!",
11 teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: "Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban", see tähendab: templile pühendatud ohvriand,
12 siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,
13 muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust."
9. veebruar 2009, esmaspäev
1 Moosese raamat 1:1–19
Jumal loob ja õnnistab maailma
1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
3 Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai.
4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.
6 Ja Jumal ütles: "Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!"
7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.
8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.
9 Ja Jumal ütles: "Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!" Ja nõnda sündis.
10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
11 Ja Jumal ütles: "Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!" Ja nõnda sündis:
12 maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
13 Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.
14 Ja Jumal ütles: "Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,
15 olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!" Ja nõnda sündis:
16 Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.
17 Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
18 ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
19 Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.
Psalmid 104:1–2,6–13,26
Maailma looja kiitus
1 Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
2 Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
6 Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
7 Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
8 Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
9 Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.
10 Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.
11 Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.
12 Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
13 Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.
26 seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
Markuse evangeelium 6:53–56
Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas
53 Ja sõitnud üle järve, tulid nad randa Genneesaretis.
54 Ja kui nad paadist välja astusid, tunti Jeesus kohe ära
55 ja joosti läbi kogu too maakoht ning hakati haigeid kandma kanderaamidel sinna, kus ta kuuldi olevat.
56 Ja kuhu ta iganes tuli, olgu küladesse või linnadesse või asulatesse, asetati haiged turgudele ja paluti Jeesust, et nad saaksid puudutada kas või tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, need paranesid.
Jumal loob ja õnnistab maailma
1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
3 Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai.
4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.
6 Ja Jumal ütles: "Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!"
7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.
8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.
9 Ja Jumal ütles: "Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!" Ja nõnda sündis.
10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
11 Ja Jumal ütles: "Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!" Ja nõnda sündis:
12 maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
13 Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.
14 Ja Jumal ütles: "Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,
15 olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!" Ja nõnda sündis:
16 Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.
17 Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
18 ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
19 Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.
Psalmid 104:1–2,6–13,26
Maailma looja kiitus
1 Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
2 Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
6 Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
7 Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
8 Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
9 Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.
10 Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.
11 Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.
12 Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
13 Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.
26 seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
Markuse evangeelium 6:53–56
Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas
53 Ja sõitnud üle järve, tulid nad randa Genneesaretis.
54 Ja kui nad paadist välja astusid, tunti Jeesus kohe ära
55 ja joosti läbi kogu too maakoht ning hakati haigeid kandma kanderaamidel sinna, kus ta kuuldi olevat.
56 Ja kuhu ta iganes tuli, olgu küladesse või linnadesse või asulatesse, asetati haiged turgudele ja paluti Jeesust, et nad saaksid puudutada kas või tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, need paranesid.
8. veebruar 2009, pühapäev
Luuka evangeelium 17:7–10
Tähendamissõna alandlikust teenimisest
7 Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: "Tule kohe siia ja istu lauda!"?
8 Eks ta pigem ütle talle: "Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!"
9 Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?
10 Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha."
Matteuse evangeelium 20:1–16a
Tähendamissõna töötegijaist viinamäel
1 Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.
2 Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.
3 Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas
4 ja ta ütles neilegi: "Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!"
5 Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.
6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: "Mis te siin kogu päeva jõude seisate?"
7 Nad ütlesid talle: "Meid ei ole keegi palganud." Ta ütles neile: "Minge ka teie viinamäele!"
8 Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: "Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!"
9 Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.
10 Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.
11 Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:
12 "Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!"
13 Isand aga vastas ühele nendest: "Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?
14 Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!
15 Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?"
16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.
Tähendamissõna alandlikust teenimisest
7 Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: "Tule kohe siia ja istu lauda!"?
8 Eks ta pigem ütle talle: "Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!"
9 Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?
10 Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha."
Matteuse evangeelium 20:1–16a
Tähendamissõna töötegijaist viinamäel
1 Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.
2 Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.
3 Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas
4 ja ta ütles neilegi: "Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!"
5 Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.
6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: "Mis te siin kogu päeva jõude seisate?"
7 Nad ütlesid talle: "Meid ei ole keegi palganud." Ta ütles neile: "Minge ka teie viinamäele!"
8 Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: "Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!"
9 Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.
10 Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.
11 Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:
12 "Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!"
13 Isand aga vastas ühele nendest: "Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?
14 Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!
15 Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?"
16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.
7. veebruar 2009, laupäev
Kiri heebrealastele 13:15–17,20–21
Lõpumanitsusi
15 Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja.
16 Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!
17 Olge kuulekad oma juhatajaile ja alistuge neile! Nemad ju valvavad teie hingede üle nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda tööd rõõmuga, mitte ägades, sest sellest poleks teile kasu!
20 Aga rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse,
21 valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on tema silmis meelepärane, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu kirkus igavesti! Aamen.
Psalmid 23
Hea karjane
1 Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
2 Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
3 tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
4 Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
5 Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
6 Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Markuse evangeelium 6:30–34
Jeesus söödab viit tuhandet meest
30 Ja apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle, mida kõike nad olid teinud ja mida kõike õpetanud.
31 Ja Jeesus ütles neile: "Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!", sest tulijaid ja minejaid oli palju ja neil polnud parajat aega süüagi.
32 Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette.
33 Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale enne neid.
34 Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.
Lõpumanitsusi
15 Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja.
16 Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!
17 Olge kuulekad oma juhatajaile ja alistuge neile! Nemad ju valvavad teie hingede üle nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda tööd rõõmuga, mitte ägades, sest sellest poleks teile kasu!
20 Aga rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse,
21 valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on tema silmis meelepärane, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu kirkus igavesti! Aamen.
Psalmid 23
Hea karjane
1 Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
2 Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
3 tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
4 Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
5 Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
6 Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Markuse evangeelium 6:30–34
Jeesus söödab viit tuhandet meest
30 Ja apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle, mida kõike nad olid teinud ja mida kõike õpetanud.
31 Ja Jeesus ütles neile: "Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!", sest tulijaid ja minejaid oli palju ja neil polnud parajat aega süüagi.
32 Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette.
33 Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale enne neid.
34 Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.
6. veebruar 2009, reede
Kiri heebrealastele 13:1–8
Lõpumanitsusi
1 Vennaarmastus jäägu kindlaks!
2 Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.
3 Pidage meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie olete alles maises ihus.
4 Kõikide juures olgu abielu au sees ja abieluvoodi rüvetamata, sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid!
5 Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema on öelnud: "Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!"
6 Nii võime julgesti öelda: "Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta, mida võib teha mulle inimene?"
7 Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!
8 Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!
Psalmid 27:1–6,9–12
Jumal on valgus ja pääste
1 Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
2 Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3 Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.
4 Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.
5 Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.
6 Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!
9 Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!
10 Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.
11 Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!
12 Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad,
kes turtsuvad vägivallast!
Markuse evangeelium 6:14–29
Ristija Johannese surm
14 Ja kuningas Heroodes sai kuulda - Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks -, et öeldi: "Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad tema kaudu imeväed."
15 Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et prohvet nagu üks prohveteist.
16 Aga Heroodes ütles sellest kuuldes: "Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, tema on äratatud üles!"
17 Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud;
18 sest Johannes oli Heroodesele öelnud: "Sa ei tohi pidada oma venna naist!"
19 Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent ei saanud,
20 sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema, ning kuulas teda meeleldi.
21 Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele.
22 Ja Heroodiase tütar astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et kuningas ütles tüdrukule: "Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!"
23 Ja ta tõotas ja vandus temale: "Mida sa iganes küsiksid, ma annan sulle, kas või poole oma kuningriigist!"
24 Ja tüdruk läks välja ja ütles oma emale: "Mida ma küsiksin?" Aga too ütles: "Ristija Johannese pead!"
25 Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: "Ma tahan, et sa otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!"
26 Ja kuningas jäi üsna kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu hoolimatu.
27 Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea.
28 Ja too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale.
29 Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.
Lõpumanitsusi
1 Vennaarmastus jäägu kindlaks!
2 Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.
3 Pidage meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie olete alles maises ihus.
4 Kõikide juures olgu abielu au sees ja abieluvoodi rüvetamata, sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid!
5 Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema on öelnud: "Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!"
6 Nii võime julgesti öelda: "Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta, mida võib teha mulle inimene?"
7 Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!
8 Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!
Psalmid 27:1–6,9–12
Jumal on valgus ja pääste
1 Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
2 Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3 Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.
4 Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.
5 Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.
6 Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!
9 Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!
10 Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.
11 Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!
12 Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad,
kes turtsuvad vägivallast!
Markuse evangeelium 6:14–29
Ristija Johannese surm
14 Ja kuningas Heroodes sai kuulda - Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks -, et öeldi: "Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad tema kaudu imeväed."
15 Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et prohvet nagu üks prohveteist.
16 Aga Heroodes ütles sellest kuuldes: "Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, tema on äratatud üles!"
17 Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud;
18 sest Johannes oli Heroodesele öelnud: "Sa ei tohi pidada oma venna naist!"
19 Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent ei saanud,
20 sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema, ning kuulas teda meeleldi.
21 Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele.
22 Ja Heroodiase tütar astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et kuningas ütles tüdrukule: "Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!"
23 Ja ta tõotas ja vandus temale: "Mida sa iganes küsiksid, ma annan sulle, kas või poole oma kuningriigist!"
24 Ja tüdruk läks välja ja ütles oma emale: "Mida ma küsiksin?" Aga too ütles: "Ristija Johannese pead!"
25 Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: "Ma tahan, et sa otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!"
26 Ja kuningas jäi üsna kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu hoolimatu.
27 Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea.
28 Ja too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale.
29 Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.
5. veebruar 2009, neljapäev
Kiri heebrealastele 12:18–19,21–24
Hoiatus tõrkumise eest
18 Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju,
19 ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna;
21 ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: "Ma olen kabuhirmus ja värisen!" -
22 vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde,
23 esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde,
24 ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.
Psalmid 48:2–3,8–10
Jumala linna ülistus
2 Suur on Issand ja väga kiidetav meie Jumala linnas tema pühal mäel.
3 Kaunisti tõuseb kõrgele kogu maa rõõm, Siioni mägi kauges põhjas, see suure kuninga linn.
8 Idatuulega sa murrad katki Tarsise laevad.
9 Nagu me oleme kuulnud, nõnda me näeme seda vägede Issanda linnas, oma Jumala linnas. Jumal lasku teda kindlasti püsida igavesti! Sela.
10 Me mõtiskleme su heldusest, oh Jumal, keset sinu templit.
Markuse evangeelium 6:7–13
Jeesus annab apostlitele ülesandeid
7 Ja ta kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle
8 ja käskis neid, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale saua - ei leiba ega pauna ega vaskraha vöö vahele -,
9 sandaalid olgu seotud jalga, kuid "ärge pange kahte särki selga".
10 Ja ta ütles neile: "Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt paigast lahkute.
11 Ja kui mõni koht ei peaks teid vastu võtma ega teid kuulama, siis minge sealt minema ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks."
12 Nii nad läksid välja ja jutlustasid, et parandataks meelt,
13 ja ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
Hoiatus tõrkumise eest
18 Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju,
19 ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna;
21 ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: "Ma olen kabuhirmus ja värisen!" -
22 vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde,
23 esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde,
24 ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.
Psalmid 48:2–3,8–10
Jumala linna ülistus
2 Suur on Issand ja väga kiidetav meie Jumala linnas tema pühal mäel.
3 Kaunisti tõuseb kõrgele kogu maa rõõm, Siioni mägi kauges põhjas, see suure kuninga linn.
8 Idatuulega sa murrad katki Tarsise laevad.
9 Nagu me oleme kuulnud, nõnda me näeme seda vägede Issanda linnas, oma Jumala linnas. Jumal lasku teda kindlasti püsida igavesti! Sela.
10 Me mõtiskleme su heldusest, oh Jumal, keset sinu templit.
Markuse evangeelium 6:7–13
Jeesus annab apostlitele ülesandeid
7 Ja ta kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle
8 ja käskis neid, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale saua - ei leiba ega pauna ega vaskraha vöö vahele -,
9 sandaalid olgu seotud jalga, kuid "ärge pange kahte särki selga".
10 Ja ta ütles neile: "Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt paigast lahkute.
11 Ja kui mõni koht ei peaks teid vastu võtma ega teid kuulama, siis minge sealt minema ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks."
12 Nii nad läksid välja ja jutlustasid, et parandataks meelt,
13 ja ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
4. veebruar 2009, kolmapäev
Kiri heebrealastele 12:4–7,11–15
Jumala kasvatuse eesmärgist
4 Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5 Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: "Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6 Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."
7 Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
11 Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
12 Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved
13 ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.
14 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,
15 ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,
Psalmid 103:1–2,13–18
Jumala heategude ülistus
1 Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2 Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
13 Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
14 Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
15 Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16 kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
17 Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
18 neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
Markuse evangeelium 6:1–6
Jeesus hüljatakse kodukohas
1 Ja Jeesus lahkus sealt ja tuli oma kodukohta ning ta jüngrid tulid temaga kaasa.
2 Ja kui tuli hingamispäev, hakkas Jeesus õpetama sünagoogis, ja need paljud, kes seda kuulsid, olid vapustatud: "Kust on temal pärit see kõik? Ja mis tarkus see on, mis talle on antud? Ja sellised vägevad teod, mis tema käte läbi sünnivad?
3 Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?" Ja nad said pahaseks ta peale.
4 Aga Jeesus ütles neile, et kusagil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma sugulaste juures ja oma majas.
5 Ja ta ei saanud seal teha ühtegi vägevat tegu peale mõne põdeja tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale.
6 Ja ta pani imeks nende uskmatust.Ja Jeesus rändas läbi ümberkaudsed külad, õpetades inimesi.
Jumala kasvatuse eesmärgist
4 Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5 Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: "Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6 Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."
7 Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
11 Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
12 Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved
13 ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.
14 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,
15 ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,
Psalmid 103:1–2,13–18
Jumala heategude ülistus
1 Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2 Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
13 Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
14 Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
15 Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16 kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
17 Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
18 neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
Markuse evangeelium 6:1–6
Jeesus hüljatakse kodukohas
1 Ja Jeesus lahkus sealt ja tuli oma kodukohta ning ta jüngrid tulid temaga kaasa.
2 Ja kui tuli hingamispäev, hakkas Jeesus õpetama sünagoogis, ja need paljud, kes seda kuulsid, olid vapustatud: "Kust on temal pärit see kõik? Ja mis tarkus see on, mis talle on antud? Ja sellised vägevad teod, mis tema käte läbi sünnivad?
3 Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?" Ja nad said pahaseks ta peale.
4 Aga Jeesus ütles neile, et kusagil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma sugulaste juures ja oma majas.
5 Ja ta ei saanud seal teha ühtegi vägevat tegu peale mõne põdeja tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale.
6 Ja ta pani imeks nende uskmatust.Ja Jeesus rändas läbi ümberkaudsed külad, õpetades inimesi.
3. veebruar 2009, teisipäev
Kiri heebrealastele 12:1–4
Jumala kasvatuse eesmärgist
1 Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2 Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3 Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
4 Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
Psalmid 22:28–32
Ahastushüüd ja tänulaul
28 Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde ja pöörduvad tagasi Issanda juurde; ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad.
29 Sest Issanda päralt on kuninglik võim ja ta valitseb rahvaid.
30 Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
31 Tulevane sugu teenib teda, Issandast jutustatakse tulevasele põlvele.
32 Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust, vastsündivale rahvale jutustades, et tema on seda teinud.
Markuse evangeelium 5:21–43
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab
veritõbise naise
21 Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres.
22 Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha
23 ja palus teda väga: "Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!"
24 Ja Jeesus läks temaga.Ja suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber.
25 Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves
26 ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks,
27 olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube,
28 sest ta ütles: "Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!"
29 Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast.
30 Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: "Kes puudutas mu rõivaid?"
31 Ja ta jüngrid ütlesid talle: "Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: "Kes puudutas mind?"!"
32 Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud.
33 Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe.
34 Jeesus lausus aga talle: "Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!"
35 Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: "Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!"
36 Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: "Ära karda, usu ainult!"
37 Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.
38 Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid
39 ja sisse astudes ütles ta neile: "Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!"
40 Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps.
41 Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: "Talita kuum!" See on tõlkes: "Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!"
42 Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga.
43 Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.
Jumala kasvatuse eesmärgist
1 Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2 Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3 Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
4 Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
Psalmid 22:28–32
Ahastushüüd ja tänulaul
28 Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde ja pöörduvad tagasi Issanda juurde; ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad.
29 Sest Issanda päralt on kuninglik võim ja ta valitseb rahvaid.
30 Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
31 Tulevane sugu teenib teda, Issandast jutustatakse tulevasele põlvele.
32 Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust, vastsündivale rahvale jutustades, et tema on seda teinud.
Markuse evangeelium 5:21–43
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab
veritõbise naise
21 Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres.
22 Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha
23 ja palus teda väga: "Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!"
24 Ja Jeesus läks temaga.Ja suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber.
25 Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves
26 ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks,
27 olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube,
28 sest ta ütles: "Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!"
29 Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast.
30 Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: "Kes puudutas mu rõivaid?"
31 Ja ta jüngrid ütlesid talle: "Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: "Kes puudutas mind?"!"
32 Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud.
33 Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe.
34 Jeesus lausus aga talle: "Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!"
35 Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: "Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!"
36 Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: "Ära karda, usu ainult!"
37 Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.
38 Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid
39 ja sisse astudes ütles ta neile: "Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!"
40 Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps.
41 Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: "Talita kuum!" See on tõlkes: "Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!"
42 Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga.
43 Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.
2. veebruar 2009, esmaspäev
Issanda templissetoomise püha e küünlapäev
Luuka evangeelium 2:22–33
Jeesus viiakse templisse
22 Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
23 nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: "Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks",
24 ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks "paar turteltuvi või kaks tuvipoega".
Siimeoni õnnistussõnad
25 Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
26 Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.
27 Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
28 siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
29 "Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,
30 sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31 mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
32 valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile."
33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Luuka evangeelium 2:22–33
Jeesus viiakse templisse
22 Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
23 nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: "Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks",
24 ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks "paar turteltuvi või kaks tuvipoega".
Siimeoni õnnistussõnad
25 Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
26 Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.
27 Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
28 siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
29 "Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,
30 sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31 mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
32 valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile."
33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Tellimine:
Postitused (Atom)
