31. jaanuar 2009, laupäev

Kiri heebrealastele 11:1–2,8–19
Usust ja uskujatest muistsel ajal

1 Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.
2 Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.

8 Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.
9 Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.
10 Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.
11 Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks.
12 Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu kaotanud mehest hulga poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva mere rannal, mida ei saa ära lugeda.
13 Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal.
14 Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad kodumaad.
15 Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi.
16 Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.
17 Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu;
18 tema, kellele oli öeldud: "Sinu sugu loetakse Iisakist."
19 Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.

Luuka evangeelium 1:68–73
Sakariase kiituslaul

68 "Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
69 ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
70 nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -
71 päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
72 et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
73 vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.

Markuse evangeelium 4:35–41
Jeesus vaigistab tormi

35 Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: "Sõitkem vastaskaldale!"
36 Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
37 Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.
38 Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: "Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?"
39 Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: "Jää vakka, ole vait!" Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
40 Ja ta ütles neile: "Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?"
41 Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: "Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?"