24. jaanuar 2009, laupäev

Kiri heebrealastele 9:2–3,11–14
Kristuse ainukordse ohvri tähendusest

2 Oli valmistatud eestelk, milles olid lambijalg ja laud ja ohvrileivad; seda nimetatakse "pühaks paigaks".
3 Ent teise vahevaiba taga oli telk, mida nimetatakse "kõige pühamaks paigaks",

11 Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, -
12 siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse.
13 Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks,
14 kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.

Psalmid 47:2–8
Jumal on kogu ilmamaa kuningas

2 Plaksutage käsi, kõik rahvad! Hõisake Jumalale rõõmsa häälega!
3 Sest Issand, Kõigekõrgem, on kardetav, ta on kogu ilmamaa suur kuningas.
4 Tema heidab rahvad meie alla ja rahvahõimud meie jalge alla.
5 Tema valib meile meie pärisosa, oma armsa Jaakobi toreduse. Sela.
6 Jumal on üles läinud rõõmuhõisete saatel, Issand on üles läinud pasunahäälega.
7 Mängige kiitust Jumalale, mängige kiitust! Mängige kiitust meie kuningale, mängige kiitust!
8 Sest Jumal on kogu ilmamaa kuningas. Laulge temale kiituslaulu!

Markuse evangeelium 3:20–21
Jeesust süüdistatakse koostöös Peltsebuliga

20 Ja Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et nad ei saanud leibagi süüa.
21 Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.