Jefta päästab Iisraeli ammonlaste käest
29 Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu.
30 Ja Jefta andis Issandale tõotuse ning ütles: "Kui sa tõesti annad ammonlased minu kätte,
31 siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Issandale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!"
32 Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte.
33 Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.
Jefta tütar
34 Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides. Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart.
35 Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: "Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda."
36 Aga tütar ütles temale: "Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Issanda poole, siis talita minuga, nagu sinu suust on välja tulnud, kui nüüd Issand on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!"
37 Siis ta ütles oma isale: "Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!"
38 Ja tema vastas: "Mine!" ja saatis ta ära kaheks kuuks. Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.
39 Aga kahe kuu pärast tuli ta tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks,
40 et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.
Psalmid 40:5–13
Päästetu tänu ja palve
5 Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
6 Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.
7 Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
8 Siis ma ütlesin: "Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud.
9 Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames."
10 Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!
11 Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees.
12 Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
13 Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud - mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse.
Matteuse evangeelium 22:1–14
Tähendamissõna kuninglikust pulmapeost
1 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
2 "Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
3 Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.
4 Taas ta läkitas teisi sulaseid: "Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!"
5 Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,
6 mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.
7 Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
8 Siis ta ütles oma sulastele: "Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.
9 Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!"
10 Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.11 Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
12 Ja ta ütles talle: "Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?" Aga see ei saanud sõnagi suust.
13 Siis kuningas ütles teenijatele: "Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!" Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar