8. märts 2009, pühapäev

Luuka evangeelium 7:36–50
Patune naine võiab Jeesuse jalgu

36 Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.
37 Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga
38 ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.
39 Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: "Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune."
40 Jeesus aga ütles talle: "Siimon, mul on sulle midagi ütelda!" Tema lausus: "Räägi, Õpetaja!"
41 "Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.
42 Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?"
43 Siimon vastas: "Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis." Jeesus ütles talle: "Sa otsustasid õigesti."
44 Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: "Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
45 Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.
46 Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
47 Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut."
48 Aga naisele ta ütles: "Sinu patud on sulle andeks antud!"
49 Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: "Kes on tema, kes ka patte andeks annab?"
50 Aga tema ütles naisele: "Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!"

Markuse evangeelium 12:1–12
Tähendamissõna viinamäe rentnikest

1 Ja Jeesus hakkas neile mõistu rääkima: "Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile.
2 Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast.
3 Rentnikud võtsid aga sulase kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega.
4 Ja taas läkitas ta nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda.
5 Ja ta läkitas veel teise ja tolle nad tapsid, ja paljusid teisi; mõnda nad peksid, mõne aga tapsid.
6 Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: "Ehk nad häbenevad mu poega!?"
7 Need rentnikud aga rääkisid omavahel: "Tema ongi see pärija. Läki, tapame ta ära, ja pärand saab meile!"
8 Ja nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja.
9 Mida teeb viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.
10 Kas te pole lugenud seda kirjakohta: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks!?
11 See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis."
12 Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, ent kartsid rahvahulka. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Ja nad läksid ära, jättes ta sinnapaika.