23. märts 2009, esmaspäev

Jesaja 65:17–21
Uus taevas ja uus maa

17 Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi,
¹⁸ vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.
¹⁹ Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält.
²⁰ Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, nooreks peetakse seda, kes sureb saja-aastaselt, ja neetuks seda, kes ei saa sadat aastat täis.
²¹ Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja.

Psalmid 30:2–5,8,11–12
Tänu surmast päästmise eest

² Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
³ Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.
⁴ Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
⁵ Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!

Johannese evangeelium 4:43–54
Jeesus tervendab kuninga ametimehe poja

43 Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
⁴⁴ Jeesus ise ju tunnistas, et "prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas".
⁴⁵ Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
⁴⁶ Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
⁴⁷ Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
⁴⁸ Siis Jeesus ütles talle: "Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid."
⁴⁹ Ametimees ütles talle: "Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!"
⁵⁰ Jeesus ütles talle: "Mine, sinu poeg elab!" Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
⁵¹ Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
⁵² Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: "Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik."
⁵³ Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: "Sinu poeg elab!" Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
⁵⁴ Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.