20. märts 2009, reede

Hoosea 14:2–10
Meeleparandajaile tõotatakse armu

² Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
³ Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale:"Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja!
⁴ Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: "Meie jumal!", sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust."
⁵ Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära.
⁶ Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon.
⁷ Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn.
⁸ Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.
⁹ Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili.
¹⁰ Kes on tark, mõistku seda; kes on arukas, võtku teatavaks; sest Issanda teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad."

Psalmid 81:6–10,13,16
Jumala headus ja Iisraeli isemeelsus

6 Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
⁷ "Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
⁸ Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres." Sela.
⁹ "Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
¹⁰ Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!

¹³ Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.

16 Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.

Markuse evangeelium 12:28–34
Kirjatundja kiusab Jeesust küsimusega suurimast käsust

²⁸ Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: "Milline on kõige esimene käsk?"
²⁹ Jeesus vastas: "Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand,
³⁰ ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!
³¹ Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole."
³² Ja kirjatundja ütles talle: "Hästi, Õpetaja, sa ütlesid tõtt, et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema;
³³ ja armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid."
³⁴ Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: "Sa ei ole kaugel Jumala riigist." Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.