Taaniel 3:14–20,24–25,28
Kolm meest tulises ahjus
14 Nebukadnetsar hakkas rääkima ja ütles neile: "Kas see on tõsi, Sadrak, Meesak ja Abednego, et teie ei teeni mu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille ma olen lasknud püstitada?
15 Kui te nüüd otsekohe, kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, olete valmis maha heitma ja kummardama kuju, mille ma olen lasknud valmistada, siis on see hea; aga kui te ei kummarda, siis heidetakse teid otsekohe tulisesse ahju. Ja kes oleks see jumal, kes teid päästaks minu käest?"
16 Sadrak, Meesak ja Abednego kostsid ning ütlesid kuningale: "Nebukadnetsar! Selle peale pole meil tarvis sulle vastata sõnagi.
17 Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas!
18 Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada."
19 Siis Nebukadnetsar vihastas ja ta näojume muutus Sadraki, Meesaki ja Abednego pärast; ta käskis ahju kütta seitse korda rohkem kui tavaliselt.
20 Ja ta käskis mõningaid tugevaid mehi oma sõjaväest siduda Sadrak, Meesak ja Abednego kinni, et heita nad tulisesse ahju.
24 Siis kuningas Nebukadnetsar ehmus ja tõusis kähku üles, kostis ja ütles oma nõuandjaile: "Eks me heitnud kolm seotud meest tulle?" Nad kostsid ja ütlesid kuningale: "Tõepoolest, kuningas!"
25 Tema kostis ja ütles: "Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane."
28 Nebukadnetsar kostis ja ütles: "Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes läkitas oma ingli ja päästis oma sulased, kes lootsid tema peale ja astusid üle kuninga käsust. Nad andsid pigem ära oma ihu, kui et teenida ja kummardada mõnda muud jumalat peale nende oma Jumala!
Psalmid 150
Kõik elavad kiitku Issandat
1 Halleluuja! Kiitke Jumalat tema pühamus! Kiitke teda tema võimsas taevalaotuses!
2 Kiitke teda tema vägevate tegude pärast! Kiitke teda tema määratut suurust mööda!
3 Kiitke teda pasuna helidega! Kiitke teda naabli ja kandlega!
4 Kiitke teda trummide ja ringtantsudega! Kiitke teda keelpillide ja viledega!
5 Kiitke teda helisevate simblitega! Kiitke teda kumisevate simblitega!
6 Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Issandat! Halleluuja!
Johannese evangeelium 8:31–42
Jeesus ei ole sellest maailmast
31 Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: "Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid
32 ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid."
33 Nad vastasid talle: "Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled: Te saate vabaks?"
34 Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.
35 Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks.
36 Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.
37 Ma tean, et te olete Aabrahami järglased, kuid te otsite võimalust mind tappa, sest minu sõna ei mahu teisse.
38 Mina räägin, mida ma olen näinud oma Isa juures, ja teie teete, mida te olete kuulnud oma isalt."
39 Nad kostsid: "Meie isa on Aabraham." Jeesus ütles neile: "Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite Aabrahami tegusid.
40 Aga nüüd te otsite võimalust tappa mind - inimest, kes ma olen teile rääkinud tõtt, mida ma Jumala juures olen kuulnud. Seda ei ole Aabraham teinud.
41 Teie teete oma isa tegusid." Nad ütlesid talle: "Meie ei ole sündinud liiderdamisest, meil on üks isa - Jumal."
42 Jeesus ütles neile: "Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud.
31. märts 2009, teisipäev
4 Moosese raamat 21:4–9
Vaskmadu
4 Hoori mäe juurest läksid nad ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.
5 Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: "Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu."
6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: "Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palvetas rahva eest.
8 Ja Issand ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!"
9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.
Psalmid 102:1–2,15–22
Hädasolija palve
1 Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.
2 Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
15 Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
Johannese evangeelium 8:21–30
Jeesus ei ole sellest maailmast
21 Siis ütles Jeesus neile taas: "Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla."
22 Nüüd ütlesid juudid: "Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?"
23 Ja Jeesus ütles neile: "Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24 Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse."
25 Nüüd nad küsisid temalt: "Kes sa siis oled?" Jeesus ütles neile: "Mis ma üldse teiega räägin?
26 Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud."
27 Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28 Siis ütles Jeesus: "Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.
29 Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib."
30 Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.
Vaskmadu
4 Hoori mäe juurest läksid nad ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.
5 Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: "Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu."
6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: "Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palvetas rahva eest.
8 Ja Issand ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!"
9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.
Psalmid 102:1–2,15–22
Hädasolija palve
1 Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.
2 Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
15 Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
Johannese evangeelium 8:21–30
Jeesus ei ole sellest maailmast
21 Siis ütles Jeesus neile taas: "Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla."
22 Nüüd ütlesid juudid: "Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?"
23 Ja Jeesus ütles neile: "Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24 Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse."
25 Nüüd nad küsisid temalt: "Kes sa siis oled?" Jeesus ütles neile: "Mis ma üldse teiega räägin?
26 Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud."
27 Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28 Siis ütles Jeesus: "Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.
29 Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib."
30 Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.
30. märts 2009, esmaspäev
Susanna 1:1–9,15–17,19–30,33–62
Susanna ilu ahvatleb juutide vanemaid
1 Paabelis elas mees, Joojakim nimi.
2 Tema võttis naise nimega Susanna, Hilkija tütre, kes oli väga ilus ja kartis Issandat.
3 Tema vanemad olid vagad ja õpetasid oma tütart Moosese Seaduse järgi.
4 Joojakim oli väga rikas, ja temal oli rohuaed ta koja naabruses. Ja juudid kogunesid tema juurde, sest ta oli kõigist lugupeetuim.
5 Sel aastal oli rahva hulgast kohtumõistjaiks valitud kaks vanemat, kelle kohta Issand on ütelnud: "Ülekohus on tulnud Paabelist, vanemaist, kohtumõistjaist, kes näisid olevat rahva juhid."
6 Need viibisid alati Joojakimi kojas ja nende juurde tulid kõik, kellel oli kohtuasju.
7 Ja kui rahvas keskpäeval oli ära läinud, siis Susanna läks ja jalutas oma mehe rohuaias.
8 Need kaks vanemat nägid teda iga päev sinna minevat ja jalutavat, ja nad hakkasid teda ihaldama.
9 Nad muutsid meelt ja pöörasid silmad ära, ei vaadanud taeva poole ega mõtelnud õiglase karistuse peale.
Valesüüdistus Susanna vastu
15 Ja sündis, kui nad ühel sobival päeval varitsesid, et naine läks sinna nagu eile ja üleeile, kaasas ainult kaks tüdrukut, ja tahtis rohuaias ennast pesta, sest oli palav.
16 Seal ei olnud kedagi peale nende kahe vanema, kes olid peidus ja varitsesid teda.
17 Ta ütles tüdrukutele: "Tooge mulle õli ja salv ning sulgege aiaväravad, et saaksin ennast pesta!"
19 Ja sündis, kui tüdrukud olid välja läinud, et need kaks vanemat tõusid ja jooksid Susanna juurde
20 ning ütlesid: "Vaata, aiaväravad on suletud ja keegi ei näe meid, ja meie ihaldame sind! Seepärast ole meiega nõus ja andu meile!
21 Aga kui mitte, siis me tunnistame sinu vastu, et sinu juures oli üks noormees ja sellepärast sa saatsid tüdrukud enese juurest ära."
22 Siis Susanna nuttis ja ütles: "Mul on igapidi kitsas käes. Sest kui ma seda teen, siis on mul kindel surm. Aga kui ma seda ei tee, siis ma ei pääse teie käest.
23 Mulle on parem, kui ma seda ei tee ja langen teie kätte, kui et teeksin pattu Issanda ees."
24 Ja Susanna karjus valju häälega. Aga ka need kaks vanemat karjusid temale vastu.
25 Üks neist jooksis ning avas aiavärava.
26 Kui nüüd need, kes kodus olid, kuulsid karjumist aias, siis nad tormasid sisse külgväravast, et vaadata, mis Susannale on juhtunud.
27 Aga kui vanemad olid oma seletuse andnud, siis sulased häbenesid väga, sest seesugust asja ei olnud Susanna kohta iialgi räägitud.
28 Teisel päeval, kui rahvas kokku tuli tema mehe Joojakimi juurde, sündis, et need kaks vanemat tulid, täis kurje kavatsusi Susanna vastu, et teda surma saata.
29 Nad ütlesid rahva ees: "Läkitage Susanna, Hilkija tütre järele, kes on Joojakimi naine!" Ja nad läkitasid.
30 Tema tuli koos oma vanemate ja laste ning kõigi sugulastega.
33 Aga need, kes koos temaga olid, ja kõik, kes teda nägid, nutsid.
34 Ja need kaks vanemat tõusid üles rahva keskelt ning panid oma käed tema pea peale.
35 Tema vaatas aga nuttes taeva poole, sest tema süda lootis Issanda peale.
36 Vanemad ütlesid: "Kui meie aias omaette kõndisime, siis tuli tema sinna koos kahe tüdrukuga. Aga ta saatis tüdrukud ära ja sulges aiaväravad.
37 Siis tuli tema juurde üks noormees, kes oli olnud peidus, ja heitis koos temaga maha.
38 Aga kui meie, kes olime aia ühes nurgas, nägime seda patutegu, siis me jooksime nende juurde.
39 Me nägime neid ühtivat. Aga seda noormeest me kätte ei saanud, sest ta oli meist tugevam. Ta avas värava ning jooksis välja.
40 Naise me saime aga kätte ja küsisime, kes see noormees on.
41 Kuid tema ei tahtnud meile ütelda. Seda me tunnistame." Kogunenud rahvas uskus neid kui rahvavanemaid ja kohtumõistjaid, ja nad mõistsid naise surma.
Taanieli tarkus päästab Susanna
42 Aga Susanna hüüdis valju häälega ja ütles: "Igavene Jumal, saladuste tundja, kes sa tead kõike enne, kui see sünnib!
43 Sina tead, et nad on minu vastu valet tunnistanud. Ja vaata, ma pean surema, ilma et oleksin teinud midagi niisugust, millest nad pahatahtlikult minu kohta räägivad."
44 Issand kuulis tema häält.
45 Kui teda hukkamiseks ära viidi, siis äratas Jumal püha vaimu ühes noores mehes, kelle nimi oli Taaniel.
46 Ja see hüüdis valju häälega: "Mina olen süütu selle naise verest!"
47 Kogu rahvas pöördus tema poole ja küsis: "Mida see tähendab, mis sa räägid?"
48 Tema aga astus nende keskele, öeldes: "Kas te olete siis nii rumalad, Iisraeli lapsed?! Ilma uurimata ja selgust saamata te mõistate süüdi Iisraeli tütre!
49 Tulge tagasi kohtusse, sest need seal on tunnistanud valet tema vastu!"
50 Siis kogu rahvas tuli kiiresti tagasi. Vanemad ütlesid temale: "Istu siia meie keskele ja seleta meile, sest Jumal on andnud sulle vanema väärikuse!"
51 Ja Taaniel ütles neile: "Eraldage nad teineteisest kaugele, siis ma kuulan nad üle!"
52 Kui nad nüüd teineteisest olid eraldatud, siis kutsus ta neist ühe ja ütles talle: "Sina, kurjas elus vanakssaanu, nüüd tulevad sulle tagasi su patud, mis sa varem oled teinud,
53 kui sa ülekohtuselt kohut pidasid ja süütud süüdi mõistsid, süüdlased aga vabastasid, kuigi Issand ütleb: Sa ei tohi tappa süütut ja õiget!
54 Kui sa nüüd tõesti seda naist nägid, siis ütle, missuguse puu all sa nägid neid üheskoos olevat!" Tema vastas: "Mastiksipuu all."
55 Aga Taaniel ütles: "Sa oled oma pea hinnaga hästi valetanud! Sest juba on Jumala ingel saanud käsu sind lõhki kiskuda."
56 Olles saatnud tema ära, käskis ta ette tuua teise ja ütles talle: "Sina oled Kaanani, mitte Juuda soost. Ilu on sind eksitanud ja himu on hukutanud sinu südame.
57 Nõnda te olete teinud Iisraeli tütardega ja need on kartuse pärast teiega nõus olnud. Aga see Juuda tütar ei olnud nõus teie häbiteoga.
58 Ütle nüüd mulle, missuguse puu all sa tabasid nad üheskoos olevat!" Tema vastas: "Tamme all."
59 Aga Taaniel ütles talle: "Ka sina oled hästi oma pea hinnaga valetanud! Sest Jumala ingel ootab, mõõk käes, et sind pooleks raiuda, ja nõnda teid mõlemaid hukata."
60 Siis kokkutulnud rahvas hüüdis valju häälega ja kiitis Jumalat, kes päästab need, kes tema peale loodavad.
Ülekohtused süüdistajad hukatakse
61 Nad tõusid nende kahe vanema vastu, sest Taaniel oli nende eneste suu kaudu tõestanud, et nad olid valet tunnistanud, ja nad tegid nendega sedasama, mida need ise olid kurjasti kavatsenud teha oma ligimesega.
62 Talitades nendega Moosese Seaduse järgi, nad tapeti. Ja sellel päeval päästeti süütu veri.
Psalmid 23
Hea karjane
1 Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
2 Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
3 tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
4 Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
5 Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
6 Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Johannese evangeelium 8:1–11(12–20)
Jeesus ja abielurikkuja naine
1 Aga Jeesus läks Õlimäele.
2 Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid.
3 Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma
4 ja ütlesid Jeesusele: "Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.
5 Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?"
6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.
7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: "Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!"
8 Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale.
9 Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine.
10 Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: "Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?"
11 Tema ütles: "Ei keegi, Issand!" Aga Jeesus ütles: "Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!"]
Jeesus on maailma valgus
12 Siis Jeesus rääkis neile taas: "Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus."
13 Siis ütlesid variserid talle: "Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige."
14 Jeesus kostis: "Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.
15 Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.
16 Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.
17 Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.
18 Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud."
19 Siis nad ütlesid talle: "Kus on sinu Isa?" Jeesus vastas: "Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa."
20 Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
Susanna ilu ahvatleb juutide vanemaid
1 Paabelis elas mees, Joojakim nimi.
2 Tema võttis naise nimega Susanna, Hilkija tütre, kes oli väga ilus ja kartis Issandat.
3 Tema vanemad olid vagad ja õpetasid oma tütart Moosese Seaduse järgi.
4 Joojakim oli väga rikas, ja temal oli rohuaed ta koja naabruses. Ja juudid kogunesid tema juurde, sest ta oli kõigist lugupeetuim.
5 Sel aastal oli rahva hulgast kohtumõistjaiks valitud kaks vanemat, kelle kohta Issand on ütelnud: "Ülekohus on tulnud Paabelist, vanemaist, kohtumõistjaist, kes näisid olevat rahva juhid."
6 Need viibisid alati Joojakimi kojas ja nende juurde tulid kõik, kellel oli kohtuasju.
7 Ja kui rahvas keskpäeval oli ära läinud, siis Susanna läks ja jalutas oma mehe rohuaias.
8 Need kaks vanemat nägid teda iga päev sinna minevat ja jalutavat, ja nad hakkasid teda ihaldama.
9 Nad muutsid meelt ja pöörasid silmad ära, ei vaadanud taeva poole ega mõtelnud õiglase karistuse peale.
Valesüüdistus Susanna vastu
15 Ja sündis, kui nad ühel sobival päeval varitsesid, et naine läks sinna nagu eile ja üleeile, kaasas ainult kaks tüdrukut, ja tahtis rohuaias ennast pesta, sest oli palav.
16 Seal ei olnud kedagi peale nende kahe vanema, kes olid peidus ja varitsesid teda.
17 Ta ütles tüdrukutele: "Tooge mulle õli ja salv ning sulgege aiaväravad, et saaksin ennast pesta!"
19 Ja sündis, kui tüdrukud olid välja läinud, et need kaks vanemat tõusid ja jooksid Susanna juurde
20 ning ütlesid: "Vaata, aiaväravad on suletud ja keegi ei näe meid, ja meie ihaldame sind! Seepärast ole meiega nõus ja andu meile!
21 Aga kui mitte, siis me tunnistame sinu vastu, et sinu juures oli üks noormees ja sellepärast sa saatsid tüdrukud enese juurest ära."
22 Siis Susanna nuttis ja ütles: "Mul on igapidi kitsas käes. Sest kui ma seda teen, siis on mul kindel surm. Aga kui ma seda ei tee, siis ma ei pääse teie käest.
23 Mulle on parem, kui ma seda ei tee ja langen teie kätte, kui et teeksin pattu Issanda ees."
24 Ja Susanna karjus valju häälega. Aga ka need kaks vanemat karjusid temale vastu.
25 Üks neist jooksis ning avas aiavärava.
26 Kui nüüd need, kes kodus olid, kuulsid karjumist aias, siis nad tormasid sisse külgväravast, et vaadata, mis Susannale on juhtunud.
27 Aga kui vanemad olid oma seletuse andnud, siis sulased häbenesid väga, sest seesugust asja ei olnud Susanna kohta iialgi räägitud.
28 Teisel päeval, kui rahvas kokku tuli tema mehe Joojakimi juurde, sündis, et need kaks vanemat tulid, täis kurje kavatsusi Susanna vastu, et teda surma saata.
29 Nad ütlesid rahva ees: "Läkitage Susanna, Hilkija tütre järele, kes on Joojakimi naine!" Ja nad läkitasid.
30 Tema tuli koos oma vanemate ja laste ning kõigi sugulastega.
33 Aga need, kes koos temaga olid, ja kõik, kes teda nägid, nutsid.
34 Ja need kaks vanemat tõusid üles rahva keskelt ning panid oma käed tema pea peale.
35 Tema vaatas aga nuttes taeva poole, sest tema süda lootis Issanda peale.
36 Vanemad ütlesid: "Kui meie aias omaette kõndisime, siis tuli tema sinna koos kahe tüdrukuga. Aga ta saatis tüdrukud ära ja sulges aiaväravad.
37 Siis tuli tema juurde üks noormees, kes oli olnud peidus, ja heitis koos temaga maha.
38 Aga kui meie, kes olime aia ühes nurgas, nägime seda patutegu, siis me jooksime nende juurde.
39 Me nägime neid ühtivat. Aga seda noormeest me kätte ei saanud, sest ta oli meist tugevam. Ta avas värava ning jooksis välja.
40 Naise me saime aga kätte ja küsisime, kes see noormees on.
41 Kuid tema ei tahtnud meile ütelda. Seda me tunnistame." Kogunenud rahvas uskus neid kui rahvavanemaid ja kohtumõistjaid, ja nad mõistsid naise surma.
Taanieli tarkus päästab Susanna
42 Aga Susanna hüüdis valju häälega ja ütles: "Igavene Jumal, saladuste tundja, kes sa tead kõike enne, kui see sünnib!
43 Sina tead, et nad on minu vastu valet tunnistanud. Ja vaata, ma pean surema, ilma et oleksin teinud midagi niisugust, millest nad pahatahtlikult minu kohta räägivad."
44 Issand kuulis tema häält.
45 Kui teda hukkamiseks ära viidi, siis äratas Jumal püha vaimu ühes noores mehes, kelle nimi oli Taaniel.
46 Ja see hüüdis valju häälega: "Mina olen süütu selle naise verest!"
47 Kogu rahvas pöördus tema poole ja küsis: "Mida see tähendab, mis sa räägid?"
48 Tema aga astus nende keskele, öeldes: "Kas te olete siis nii rumalad, Iisraeli lapsed?! Ilma uurimata ja selgust saamata te mõistate süüdi Iisraeli tütre!
49 Tulge tagasi kohtusse, sest need seal on tunnistanud valet tema vastu!"
50 Siis kogu rahvas tuli kiiresti tagasi. Vanemad ütlesid temale: "Istu siia meie keskele ja seleta meile, sest Jumal on andnud sulle vanema väärikuse!"
51 Ja Taaniel ütles neile: "Eraldage nad teineteisest kaugele, siis ma kuulan nad üle!"
52 Kui nad nüüd teineteisest olid eraldatud, siis kutsus ta neist ühe ja ütles talle: "Sina, kurjas elus vanakssaanu, nüüd tulevad sulle tagasi su patud, mis sa varem oled teinud,
53 kui sa ülekohtuselt kohut pidasid ja süütud süüdi mõistsid, süüdlased aga vabastasid, kuigi Issand ütleb: Sa ei tohi tappa süütut ja õiget!
54 Kui sa nüüd tõesti seda naist nägid, siis ütle, missuguse puu all sa nägid neid üheskoos olevat!" Tema vastas: "Mastiksipuu all."
55 Aga Taaniel ütles: "Sa oled oma pea hinnaga hästi valetanud! Sest juba on Jumala ingel saanud käsu sind lõhki kiskuda."
56 Olles saatnud tema ära, käskis ta ette tuua teise ja ütles talle: "Sina oled Kaanani, mitte Juuda soost. Ilu on sind eksitanud ja himu on hukutanud sinu südame.
57 Nõnda te olete teinud Iisraeli tütardega ja need on kartuse pärast teiega nõus olnud. Aga see Juuda tütar ei olnud nõus teie häbiteoga.
58 Ütle nüüd mulle, missuguse puu all sa tabasid nad üheskoos olevat!" Tema vastas: "Tamme all."
59 Aga Taaniel ütles talle: "Ka sina oled hästi oma pea hinnaga valetanud! Sest Jumala ingel ootab, mõõk käes, et sind pooleks raiuda, ja nõnda teid mõlemaid hukata."
60 Siis kokkutulnud rahvas hüüdis valju häälega ja kiitis Jumalat, kes päästab need, kes tema peale loodavad.
Ülekohtused süüdistajad hukatakse
61 Nad tõusid nende kahe vanema vastu, sest Taaniel oli nende eneste suu kaudu tõestanud, et nad olid valet tunnistanud, ja nad tegid nendega sedasama, mida need ise olid kurjasti kavatsenud teha oma ligimesega.
62 Talitades nendega Moosese Seaduse järgi, nad tapeti. Ja sellel päeval päästeti süütu veri.
Psalmid 23
Hea karjane
1 Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
2 Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
3 tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
4 Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
5 Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
6 Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Johannese evangeelium 8:1–11(12–20)
Jeesus ja abielurikkuja naine
1 Aga Jeesus läks Õlimäele.
2 Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid.
3 Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma
4 ja ütlesid Jeesusele: "Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.
5 Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?"
6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.
7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: "Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!"
8 Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale.
9 Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine.
10 Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: "Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?"
11 Tema ütles: "Ei keegi, Issand!" Aga Jeesus ütles: "Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!"]
Jeesus on maailma valgus
12 Siis Jeesus rääkis neile taas: "Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus."
13 Siis ütlesid variserid talle: "Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige."
14 Jeesus kostis: "Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.
15 Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.
16 Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.
17 Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.
18 Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud."
19 Siis nad ütlesid talle: "Kus on sinu Isa?" Jeesus vastas: "Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa."
20 Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
29. märts 2009, pühapäev
Markuse evangeelium 12:1–12
Tähendamissõna viinamäe rentnikest
1 Ja Jeesus hakkas neile mõistu rääkima: "Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile.
2 Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast.
3 Rentnikud võtsid aga sulase kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega.
4 Ja taas läkitas ta nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda.
5 Ja ta läkitas veel teise ja tolle nad tapsid, ja paljusid teisi; mõnda nad peksid, mõne aga tapsid.
6 Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: "Ehk nad häbenevad mu poega!?"
7 Need rentnikud aga rääkisid omavahel: "Tema ongi see pärija. Läki, tapame ta ära, ja pärand saab meile!"
8 Ja nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja.
9 Mida teeb viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.
10 Kas te pole lugenud seda kirjakohta: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks!?
11 See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis."
12 Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, ent kartsid rahvahulka. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Ja nad läksid ära, jättes ta sinnapaika.
Markuse evangeelium 10:35–45
Igatsus au järele
35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: "Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume."
36 Jeesus küsis: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
37 Nemad ütlesid talle: "Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!"
38 Jeesus ütles neile: "Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?"
39 Nemad ütlesid talle: "Võime küll!" Jeesus aga ütles neile: "Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,
40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud."
41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.
42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: "Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!"
Tähendamissõna viinamäe rentnikest
1 Ja Jeesus hakkas neile mõistu rääkima: "Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile.
2 Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast.
3 Rentnikud võtsid aga sulase kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega.
4 Ja taas läkitas ta nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda.
5 Ja ta läkitas veel teise ja tolle nad tapsid, ja paljusid teisi; mõnda nad peksid, mõne aga tapsid.
6 Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: "Ehk nad häbenevad mu poega!?"
7 Need rentnikud aga rääkisid omavahel: "Tema ongi see pärija. Läki, tapame ta ära, ja pärand saab meile!"
8 Ja nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja.
9 Mida teeb viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.
10 Kas te pole lugenud seda kirjakohta: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks!?
11 See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis."
12 Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, ent kartsid rahvahulka. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Ja nad läksid ära, jättes ta sinnapaika.
Markuse evangeelium 10:35–45
Igatsus au järele
35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: "Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume."
36 Jeesus küsis: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
37 Nemad ütlesid talle: "Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!"
38 Jeesus ütles neile: "Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?"
39 Nemad ütlesid talle: "Võime küll!" Jeesus aga ütles neile: "Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,
40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud."
41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.
42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: "Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!"
28. märts 2009, laupäev
Jeremija 11:18–20
Vandenõu Jeremija vastu
18 Ja Issand ilmutas mulle ning ma sain teada; siis näitasid sa mulle nende tegusid.
19 Mina olin nagu süütu talleke, keda viiakse tappa, ega teadnud, et nad mu vastu mõtteid mõlgutasid: "Hävitagem puu koos ta viljaga ja raiugem ta ära elavate maalt, et ta nimegi enam ei meenutataks!"
20 Aga vägede Issand on õiglane kohtumõistja, kes katsub läbi neerud ja südame. Lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen oma riiuasja sinule avaldanud!
Psalmid 7:2,9–11
Jumal on õiglane kohtunik
2 Issand, mu Jumal! Sinu juures ma otsin pelgupaika, päästa mind kõigist mu tagakiusajaist ja kisu mind ära nende käest,
9 Issand mõistab kohut rahvastele. Mõista minule kohut, Issand, mu õigluse järgi ja mu veatust mööda!
10 Lõppegu ometi õelate kurjus ja kinnita õiget; sest sina oled südamete ja neerude läbikatsuja, sina, õiglane Jumal!
11 Mu kilp on Jumala käes; ta päästab need, kes on õiglased südamelt.
Johannese evangeelium 7:40–52
Suurkohus arutab, mida teha Jeesusega
40 Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: "Tema on tõesti prohvet."
41 Teised ütlesid: "Tema on Messias." Aga paljud ütlesid: "Ega siis Messias tule Galileast?
42 Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet."
43 Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.
44 Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt tema külge.
45 Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi, ja nood küsisid neilt: "Miks te ei toonud teda?"
46 Templisulased vastasid: "Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene."
47 Siis variserid vastasid neile: "Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?
48 Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?
49 Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!"
50 Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks nende seast, ütles neile:
51 "Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?"
52 Nad kostsid talle: "Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!"
Vandenõu Jeremija vastu
18 Ja Issand ilmutas mulle ning ma sain teada; siis näitasid sa mulle nende tegusid.
19 Mina olin nagu süütu talleke, keda viiakse tappa, ega teadnud, et nad mu vastu mõtteid mõlgutasid: "Hävitagem puu koos ta viljaga ja raiugem ta ära elavate maalt, et ta nimegi enam ei meenutataks!"
20 Aga vägede Issand on õiglane kohtumõistja, kes katsub läbi neerud ja südame. Lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen oma riiuasja sinule avaldanud!
Psalmid 7:2,9–11
Jumal on õiglane kohtunik
2 Issand, mu Jumal! Sinu juures ma otsin pelgupaika, päästa mind kõigist mu tagakiusajaist ja kisu mind ära nende käest,
9 Issand mõistab kohut rahvastele. Mõista minule kohut, Issand, mu õigluse järgi ja mu veatust mööda!
10 Lõppegu ometi õelate kurjus ja kinnita õiget; sest sina oled südamete ja neerude läbikatsuja, sina, õiglane Jumal!
11 Mu kilp on Jumala käes; ta päästab need, kes on õiglased südamelt.
Johannese evangeelium 7:40–52
Suurkohus arutab, mida teha Jeesusega
40 Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: "Tema on tõesti prohvet."
41 Teised ütlesid: "Tema on Messias." Aga paljud ütlesid: "Ega siis Messias tule Galileast?
42 Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet."
43 Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.
44 Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt tema külge.
45 Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi, ja nood küsisid neilt: "Miks te ei toonud teda?"
46 Templisulased vastasid: "Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene."
47 Siis variserid vastasid neile: "Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?
48 Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?
49 Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!"
50 Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks nende seast, ütles neile:
51 "Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?"
52 Nad kostsid talle: "Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!"
27. märts 2009, reede
Saalomoni tarkuseraamat 2:1,12–22
Jumalakartmatute elukäsitusest
1 Sest nad ütlevad endamisi, arutledes valesti: "Meie elu on lühike ja kurb, ei ole rohtu inimese surma vastu ega ole teada, kes päästaks surmavallast.
12 Varitsegem õiget, sest ta on meile tülikas ja on vastu meie tegudele, laidab meid seaduserikkumise pärast ja heidab meile ette meie kasvatuse puudujääke.
13 Tema kuulutab, et ta tunneb Jumalat, ja nimetab ennast Issanda lapseks.
14 Tema on saanud etteheiteks meie mõtetele, juba pealtnäha on ta meile koormaks.
15 Sest tema elu ei ole niisugune nagu teistel ja tema teed on erinevad.
16 Tema peab meid võltsiks ja hoidub meie teedest kui rüvedaist. Tema kiidab õndsaks õigete lõppu ja kiitleb, et Jumal on tema isa.
17 Vaadakem, kas tema sõnad on tõde, ja uurigem, missugune on ükskord tema enese lõpp!
18 Sest kui see õige on Jumala poeg, küllap siis Jumal tema eest ka hoolitseb ja päästab vastaste käest.
19 Pangem ta proovile pilke ja piinamisega, et tema tublidust tundma õppida ja vastupidavust uurida!
20 Mõistkem ta häbistavasse surma, kuigi temal olevat kaitse, nagu ta ise ütleb."
Jumalakartmatute eksitus
21 Nõnda nad mõtlevad, aga eksivad, sest nende kurjus on nad pimestanud.
22 Nad ei mõista Jumala saladusi, ei looda vagaduse tasu ega pea auasjaks laitmatuid hingi.
Psalmid 34:17–23
Päästetu tänu ja tunnistus
17 Issanda pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus.
18 Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
19 Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.
20 Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.
21 Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu.
22 Kurjus surmab õela ja need, kes vihkavad õiget, mõistetakse süüdi.
23 Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib.
Johannese evangeelium 7:1–2,10,25–30
Jeesus varjab end
1 Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud rännata Juudamaal, kuna juudid otsisid võimalust teda tappa.
2 Aga juutide lehtmajadepüha oli lähedal.
10 Aga kui Jeesuse vennad olid pühiks üles läinud, läks temagi, aga ta ei läinud avalikult, vaid otsekui salaja.
Rahvas on nõutu Jeesuse suhtes
25 Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: "Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?
26 Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?
27 Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on."
28 Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: "Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.
29 Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud."
30 Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
Jumalakartmatute elukäsitusest
1 Sest nad ütlevad endamisi, arutledes valesti: "Meie elu on lühike ja kurb, ei ole rohtu inimese surma vastu ega ole teada, kes päästaks surmavallast.
12 Varitsegem õiget, sest ta on meile tülikas ja on vastu meie tegudele, laidab meid seaduserikkumise pärast ja heidab meile ette meie kasvatuse puudujääke.
13 Tema kuulutab, et ta tunneb Jumalat, ja nimetab ennast Issanda lapseks.
14 Tema on saanud etteheiteks meie mõtetele, juba pealtnäha on ta meile koormaks.
15 Sest tema elu ei ole niisugune nagu teistel ja tema teed on erinevad.
16 Tema peab meid võltsiks ja hoidub meie teedest kui rüvedaist. Tema kiidab õndsaks õigete lõppu ja kiitleb, et Jumal on tema isa.
17 Vaadakem, kas tema sõnad on tõde, ja uurigem, missugune on ükskord tema enese lõpp!
18 Sest kui see õige on Jumala poeg, küllap siis Jumal tema eest ka hoolitseb ja päästab vastaste käest.
19 Pangem ta proovile pilke ja piinamisega, et tema tublidust tundma õppida ja vastupidavust uurida!
20 Mõistkem ta häbistavasse surma, kuigi temal olevat kaitse, nagu ta ise ütleb."
Jumalakartmatute eksitus
21 Nõnda nad mõtlevad, aga eksivad, sest nende kurjus on nad pimestanud.
22 Nad ei mõista Jumala saladusi, ei looda vagaduse tasu ega pea auasjaks laitmatuid hingi.
Psalmid 34:17–23
Päästetu tänu ja tunnistus
17 Issanda pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus.
18 Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
19 Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.
20 Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.
21 Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu.
22 Kurjus surmab õela ja need, kes vihkavad õiget, mõistetakse süüdi.
23 Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib.
Johannese evangeelium 7:1–2,10,25–30
Jeesus varjab end
1 Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud rännata Juudamaal, kuna juudid otsisid võimalust teda tappa.
2 Aga juutide lehtmajadepüha oli lähedal.
10 Aga kui Jeesuse vennad olid pühiks üles läinud, läks temagi, aga ta ei läinud avalikult, vaid otsekui salaja.
Rahvas on nõutu Jeesuse suhtes
25 Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: "Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?
26 Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?
27 Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on."
28 Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: "Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.
29 Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud."
30 Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
26. märts 2009, neljapäev
2 Moosese raamat 32:7–14
Kuldvasikas
7 Siis Issand rääkis Moosesega: "Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!
8 Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja."
9 Ja Issand ütles Moosesele: "Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.
10 Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks."
11 Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: "Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?
12 Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!
13 Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks."
14 Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.
Psalmid 106:20–24
Issanda heldus ja Iisraeli süü
20 Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21 Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22 imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23 Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24 Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
Johannese evangeelium 5:31–47
Jeesus kõneleb Pojale antud meelevallast
31 Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.
32 See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.
33 Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.
34 Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.
35 Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.
36 Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.
37 Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu
38 ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
39 Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.
40 Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.
41 Mina ei vaja austust inimestelt,
42 kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
43 Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
44 Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
45 Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,
46 sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.
47 Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?"
Kuldvasikas
7 Siis Issand rääkis Moosesega: "Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!
8 Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja."
9 Ja Issand ütles Moosesele: "Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.
10 Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks."
11 Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: "Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?
12 Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!
13 Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks."
14 Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.
Psalmid 106:20–24
Issanda heldus ja Iisraeli süü
20 Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21 Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22 imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23 Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24 Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
Johannese evangeelium 5:31–47
Jeesus kõneleb Pojale antud meelevallast
31 Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.
32 See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.
33 Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.
34 Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.
35 Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.
36 Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.
37 Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu
38 ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
39 Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.
40 Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.
41 Mina ei vaja austust inimestelt,
42 kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
43 Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
44 Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
45 Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,
46 sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.
47 Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?"
25. märts 2009, kolmapäev
Luuka evangeelium 1:46-55
Maarja kiituslaul
46 Ja Maarja ütles: "Mu hing ülistab Issandat
47 ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
48 sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
50 ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
51 Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
52 Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
53 näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
54 Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
55 nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti."
56 Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
Maarja kiituslaul
46 Ja Maarja ütles: "Mu hing ülistab Issandat
47 ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
48 sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
50 ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
51 Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
52 Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
53 näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
54 Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
55 nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti."
56 Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
24. märts 2009, teisipäev
Hesekiel 47:1–9,12
Elustava veega templiallikas
1 Siis ta viis mu tagasi templi ukse juurde. Ja vaata, vesi voolas templi läve alt välja ida poole, sest templi esikülg oli ida pool; ja vesi voolas alla templi parempoolse külgseina alt, lõuna poolt altarit.
2 Siis ta viis mu välja põhjavärava kaudu ja laskis mind minna väljastpoolt ringi välimise väravani, mis oli ida pool; ja vaata, vesi vulises parempoolsest külgseinast.
3 Kui mees läks välja ida suunas, siis oli tal mõõdunöör käes ja ta mõõtis tuhat küünart ning laskis mind veest läbi minna: vett oli pahkluudeni.
4 Ja ta mõõtis taas tuhat ning laskis mind veest läbi minna: vett oli põlvini. Ja ta mõõtis taas tuhat ning laskis mind läbi minna: vett oli niueteni.
5 Ja ta mõõtis taas tuhat: siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks, jõgi, millest ei saadud läbi minna.
6 Siis ta küsis minult: "Inimesepoeg, kas oled seda näinud?" Ja ta saatis mind ning tõi mu tagasi mööda jõe kallast.
7 Aga kui ma tulin tagasi, vaata, siis oli jõe kaldal väga palju puid, nii siin- kui sealpool.
8 Ja ta ütles mulle: "Need veed voolavad idapoolsetele aladele, jooksevad alla lagendikule ja jõuavad merre; nende merre jõudes paraneb seal vesi.
9 Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu need jõed iganes tulevad, virguvad ellu ja seal on väga palju kalu; sest kui need veed jõuavad sinna ja vesi paraneb, siis virguvad kõik ellu seal, kuhu see jõgi tuleb.
12 Ja jõe ääres, selle kaldal siin- ja sealpool kasvab kõiksugu viljapuid; nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: nad kannavad igas kuus uudsevilja, sest vesi nende jaoks voolab pühamust; nende vili on toiduks ja nende lehed terviseks."
Psalmid 46:2–8
Jumal on varjupaik ja abimees
2 Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.
3 Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas.
4 Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest! Sela.
5 Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid.
6 Jumal on tema keskel, ei ta kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites.
7 Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid. Kui ta tegi häält, siis vabises maa.
8 Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks. Sela.
Johannese evangeelium 5:1–3,5–16
Jeesus tervendab halvatu hingamispäeval
1 Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.
2 Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.
3 Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist,
5 Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat.
6 Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: "Kas sa tahad terveks saada?"
7 Haige vastas talle: "Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind."
8 Jeesus ütles talle: "Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!"
9 Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev.
10 Siis ütlesid juudid tervenenule: "Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda."
11 Tema aga vastas neile: "See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!"
12 Nad küsisid temalt: "Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?"
13 Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka.
14 Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: "Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!"
15 Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.
16 Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval.
Elustava veega templiallikas
1 Siis ta viis mu tagasi templi ukse juurde. Ja vaata, vesi voolas templi läve alt välja ida poole, sest templi esikülg oli ida pool; ja vesi voolas alla templi parempoolse külgseina alt, lõuna poolt altarit.
2 Siis ta viis mu välja põhjavärava kaudu ja laskis mind minna väljastpoolt ringi välimise väravani, mis oli ida pool; ja vaata, vesi vulises parempoolsest külgseinast.
3 Kui mees läks välja ida suunas, siis oli tal mõõdunöör käes ja ta mõõtis tuhat küünart ning laskis mind veest läbi minna: vett oli pahkluudeni.
4 Ja ta mõõtis taas tuhat ning laskis mind veest läbi minna: vett oli põlvini. Ja ta mõõtis taas tuhat ning laskis mind läbi minna: vett oli niueteni.
5 Ja ta mõõtis taas tuhat: siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks, jõgi, millest ei saadud läbi minna.
6 Siis ta küsis minult: "Inimesepoeg, kas oled seda näinud?" Ja ta saatis mind ning tõi mu tagasi mööda jõe kallast.
7 Aga kui ma tulin tagasi, vaata, siis oli jõe kaldal väga palju puid, nii siin- kui sealpool.
8 Ja ta ütles mulle: "Need veed voolavad idapoolsetele aladele, jooksevad alla lagendikule ja jõuavad merre; nende merre jõudes paraneb seal vesi.
9 Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu need jõed iganes tulevad, virguvad ellu ja seal on väga palju kalu; sest kui need veed jõuavad sinna ja vesi paraneb, siis virguvad kõik ellu seal, kuhu see jõgi tuleb.
12 Ja jõe ääres, selle kaldal siin- ja sealpool kasvab kõiksugu viljapuid; nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: nad kannavad igas kuus uudsevilja, sest vesi nende jaoks voolab pühamust; nende vili on toiduks ja nende lehed terviseks."
Psalmid 46:2–8
Jumal on varjupaik ja abimees
2 Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.
3 Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas.
4 Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest! Sela.
5 Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid.
6 Jumal on tema keskel, ei ta kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites.
7 Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid. Kui ta tegi häält, siis vabises maa.
8 Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks. Sela.
Johannese evangeelium 5:1–3,5–16
Jeesus tervendab halvatu hingamispäeval
1 Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.
2 Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.
3 Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist,
5 Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat.
6 Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: "Kas sa tahad terveks saada?"
7 Haige vastas talle: "Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind."
8 Jeesus ütles talle: "Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!"
9 Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev.
10 Siis ütlesid juudid tervenenule: "Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda."
11 Tema aga vastas neile: "See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!"
12 Nad küsisid temalt: "Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?"
13 Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka.
14 Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: "Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!"
15 Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.
16 Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval.
23. märts 2009, esmaspäev
Jesaja 65:17–21
Uus taevas ja uus maa
17 Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi,
18 vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.
19 Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält.
20 Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, nooreks peetakse seda, kes sureb saja-aastaselt, ja neetuks seda, kes ei saa sadat aastat täis.
21 Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja.
Psalmid 30:2–5,8,11–12
Tänu surmast päästmise eest
2 Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
3 Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.
4 Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
5 Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!
Johannese evangeelium 4:43–54
Jeesus tervendab kuninga ametimehe poja
43 Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
44 Jeesus ise ju tunnistas, et "prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas".
45 Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
46 Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
47 Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
48 Siis Jeesus ütles talle: "Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid."
49 Ametimees ütles talle: "Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!"
50 Jeesus ütles talle: "Mine, sinu poeg elab!" Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
51 Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
52 Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: "Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik."
53 Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: "Sinu poeg elab!" Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
54 Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
Uus taevas ja uus maa
17 Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi,
18 vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.
19 Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält.
20 Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, nooreks peetakse seda, kes sureb saja-aastaselt, ja neetuks seda, kes ei saa sadat aastat täis.
21 Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja.
Psalmid 30:2–5,8,11–12
Tänu surmast päästmise eest
2 Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
3 Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.
4 Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
5 Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!
Johannese evangeelium 4:43–54
Jeesus tervendab kuninga ametimehe poja
43 Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
44 Jeesus ise ju tunnistas, et "prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas".
45 Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
46 Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
47 Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
48 Siis Jeesus ütles talle: "Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid."
49 Ametimees ütles talle: "Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!"
50 Jeesus ütles talle: "Mine, sinu poeg elab!" Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
51 Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
52 Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: "Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik."
53 Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: "Sinu poeg elab!" Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
54 Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
22. märts 2009, pühapäev
J0hannese evangeelium 6:48–58
Jeesus kõneleb tõelisest leivast
Johannese evangeelium 12:20–26
Kreeklased tahavad Jeesust näha
20 Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.
21 Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: "Isand, me tahame Jeesust näha."
22 Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.
23 Aga Jeesus ütles neile: "Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.
24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
25 Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26 Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.
Jeesus kõneleb tõelisest leivast
48 Mina olen eluleib.
49 Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid.
50 See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks.
51 Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest."
52 Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: "Kuidas saab tema anda meile süüa oma liha?"
53 Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.
54 Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval,
55 sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.
56 Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.
57 Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.
58 See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti."
Johannese evangeelium 12:20–26
Kreeklased tahavad Jeesust näha
20 Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.
21 Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: "Isand, me tahame Jeesust näha."
22 Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.
23 Aga Jeesus ütles neile: "Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.
24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
25 Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26 Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.
21. märts 2009, laupäev
Hoosea 5:15–6:6
Iisraeli taganemise karistus
15 Ma lähen, pöördun tagasi oma asupaika, kuni nad kahetsevad ja otsivad mu palet; oma kitsikuses otsivad nad mind.
Iisrael ei pöördu Issanda juurde
1 Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!
2 Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees.
3 Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
4 Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv, nagu varakult haihtuv kaste.
5 Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu, olen tapnud sõnadega omaenese suust, ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus.
6 Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.
Psalmid 51:3–4,18–21
Patukahetseja palve
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
4 Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!
18 Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt.
19 Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
20 Tee head Siionile oma head meelt mööda, ehita Jeruusalemma müürid!
21 Siis hakkavad sulle meeldima õiguse ohvrid, põletusohvrid ja koguohvrid, siis tuuakse härjavärsse su altarile!
Luuka evangeelium 18:9–14
Tähendamissõna variserist ja tölnerist
9 Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10 "Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.
11 Seisma jäädes palvetas variser endamisi: "Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.
12 Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan."
13 Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: "Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!"
14 Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse."
Iisraeli taganemise karistus
15 Ma lähen, pöördun tagasi oma asupaika, kuni nad kahetsevad ja otsivad mu palet; oma kitsikuses otsivad nad mind.
Iisrael ei pöördu Issanda juurde
1 Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!
2 Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees.
3 Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
4 Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv, nagu varakult haihtuv kaste.
5 Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu, olen tapnud sõnadega omaenese suust, ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus.
6 Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.
Psalmid 51:3–4,18–21
Patukahetseja palve
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
4 Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!
18 Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt.
19 Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
20 Tee head Siionile oma head meelt mööda, ehita Jeruusalemma müürid!
21 Siis hakkavad sulle meeldima õiguse ohvrid, põletusohvrid ja koguohvrid, siis tuuakse härjavärsse su altarile!
Luuka evangeelium 18:9–14
Tähendamissõna variserist ja tölnerist
9 Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10 "Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.
11 Seisma jäädes palvetas variser endamisi: "Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.
12 Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan."
13 Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: "Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!"
14 Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse."
20. märts 2009, reede
Hoosea 14:2–10
Meeleparandajaile tõotatakse armu
2 Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
3 Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale:"Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja!
4 Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: "Meie jumal!", sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust."
5 Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära.
6 Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon.
7 Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn.
8 Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.
9 Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili.
10 Kes on tark, mõistku seda; kes on arukas, võtku teatavaks; sest Issanda teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad."
Psalmid 81:6–10,13,16
Jumala headus ja Iisraeli isemeelsus
6 Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
7 "Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
8 Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres." Sela.
9 "Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10 Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
13 Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.
16 Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
Markuse evangeelium 12:28–34
Kirjatundja kiusab Jeesust küsimusega suurimast käsust
28 Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: "Milline on kõige esimene käsk?"
29 Jeesus vastas: "Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand,
30 ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!
31 Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole."
32 Ja kirjatundja ütles talle: "Hästi, Õpetaja, sa ütlesid tõtt, et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema;
33 ja armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid."
34 Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: "Sa ei ole kaugel Jumala riigist." Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.
Meeleparandajaile tõotatakse armu
2 Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
3 Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale:"Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja!
4 Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: "Meie jumal!", sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust."
5 Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära.
6 Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon.
7 Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn.
8 Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.
9 Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili.
10 Kes on tark, mõistku seda; kes on arukas, võtku teatavaks; sest Issanda teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad."
Psalmid 81:6–10,13,16
Jumala headus ja Iisraeli isemeelsus
6 Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
7 "Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
8 Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres." Sela.
9 "Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10 Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
13 Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.
16 Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
Markuse evangeelium 12:28–34
Kirjatundja kiusab Jeesust küsimusega suurimast käsust
28 Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: "Milline on kõige esimene käsk?"
29 Jeesus vastas: "Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand,
30 ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!
31 Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole."
32 Ja kirjatundja ütles talle: "Hästi, Õpetaja, sa ütlesid tõtt, et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema;
33 ja armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid."
34 Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: "Sa ei ole kaugel Jumala riigist." Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.
19. märts 2009, neljapäev
Jeremija 7:23–28
Issandast taganenud Juuda karistus
23 vaid ma andsin neile selle käsu, öeldes: Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli!
24 Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid oma nõu järgi oma kurja südame paadumuses, ja nad läksid tagasi, aga mitte edasi.
25 Alates sellest päevast, kui teie vanemad lahkusid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani olen ma läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid - läkitanud päevast päeva -,
26 aga teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad.
27 Ja kui sa neile kõike seda räägid, siis nad ei kuula sind, ja kui sa neid hüüad, siis nad ei vasta sulle.
28 Seepärast ütle neile: See on rahvas, kes ei kuula Issanda, oma Jumala häält ega võta vastu hoiatust. Tõde on kadunud ja hävinud nende suust.
Psalmid 95:1–2,6–11
Kutse anda au Jumalale
1 Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2 Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
6 Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7 Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
8 ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
9 "Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
10 Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
11 Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!"
Luuka evangeelium 11:14–23
Jeesust süüdistatakse koostöös Peltsebuliga
14 Ja kord ajas ta välja kurja vaimu; see oli keeletu. Ja sündis, et kui kuri vaim oli välja läinud, hakkas keeletu inimene rääkima, ja rahvahulgad panid seda imeks.
15 Aga mõned nende seast ütlesid: "Ta kihutab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema Peltsebuli abil."
16 Teised aga nõudsid kiusates tema käest tunnustähte taevast.
17 Jeesus aga, teades nende mõtteid, ütles neile: "Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale.
18 Aga kui saatangi on omavahelises riius lõhenenud, kuidas siis tema kuningriik saab püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peltsebuli abil.
19 Aga kui mina ajan kurje vaime välja Peltsebuli abil, kelle abil siis ajavad neid välja teie pojad? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.
20 Aga kui mina Jumala sõrmega ajan kurje vaime välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.
21 Kui tugev relvastatud vägimees valvab oma elamut, siis ta vara on rahus.
22 Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi.
23 Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab.
Issandast taganenud Juuda karistus
23 vaid ma andsin neile selle käsu, öeldes: Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli!
24 Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid oma nõu järgi oma kurja südame paadumuses, ja nad läksid tagasi, aga mitte edasi.
25 Alates sellest päevast, kui teie vanemad lahkusid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani olen ma läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid - läkitanud päevast päeva -,
26 aga teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad.
27 Ja kui sa neile kõike seda räägid, siis nad ei kuula sind, ja kui sa neid hüüad, siis nad ei vasta sulle.
28 Seepärast ütle neile: See on rahvas, kes ei kuula Issanda, oma Jumala häält ega võta vastu hoiatust. Tõde on kadunud ja hävinud nende suust.
Psalmid 95:1–2,6–11
Kutse anda au Jumalale
1 Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2 Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
6 Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7 Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
8 ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
9 "Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
10 Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
11 Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!"
Luuka evangeelium 11:14–23
Jeesust süüdistatakse koostöös Peltsebuliga
14 Ja kord ajas ta välja kurja vaimu; see oli keeletu. Ja sündis, et kui kuri vaim oli välja läinud, hakkas keeletu inimene rääkima, ja rahvahulgad panid seda imeks.
15 Aga mõned nende seast ütlesid: "Ta kihutab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema Peltsebuli abil."
16 Teised aga nõudsid kiusates tema käest tunnustähte taevast.
17 Jeesus aga, teades nende mõtteid, ütles neile: "Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale.
18 Aga kui saatangi on omavahelises riius lõhenenud, kuidas siis tema kuningriik saab püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peltsebuli abil.
19 Aga kui mina ajan kurje vaime välja Peltsebuli abil, kelle abil siis ajavad neid välja teie pojad? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.
20 Aga kui mina Jumala sõrmega ajan kurje vaime välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.
21 Kui tugev relvastatud vägimees valvab oma elamut, siis ta vara on rahus.
22 Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi.
23 Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab.
18. märts 2009, kolmapäev
5 Moosese raamat 4:1,5–9
Mooses manitseb Iisraeli lapsi sõnakuulelikkusele
1 Ja nüüd, Iisrael, kuule määrusi ja seadlusi, mida mina teid õpetan pidama, et te elaksite ja läheksite ning päriksite maa, mille Issand, teie vanemate Jumal, teile annab.
5 Vaata, ma olen teile õpetanud määrusi ja seadlusi, nagu Issand, mu Jumal, mind on käskinud, et te teeksite nõnda sellel maal, mida te lähete pärima.
6 Pidage neid ja tehke nende järgi, sest see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevad kõiki neid seadusi kuuldes: "See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!"
7 Sest kas on teist suurt rahvast, kellele jumalad on nii lähedal nagu Issand, meie Jumal, iga kord kui me teda hüüame?
8 Ja kas on teist suurt rahvast, kellel on nii õiglased määrused ja seadlused, nagu kogu see Seadus, mille ma täna panen teie ette?
Mooses meenutab Iisraeli laste kogemust Hoorebi mäel
9 Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele,
Psalmid 147:12–20
Kõigeväelise ülistus
12 Ülista, Jeruusalemm, Issandat! Siion, kiida oma Jumalat!
13 Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid, tema õnnistab su lapsi sinu sees.
14 Ta annab rahu su piirile, ta küllastab su tuumaka nisuga.
15 Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema sõna.
16 Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka.
17 Ta viskab oma jääd nagu palukesi: kes võib püsida tema külma ees?
18 Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad.
19 Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused.
20 Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale, ja tema seadusi ei ole nad tundnud. Halleluuja!
Matteuse evangeelium 5:17–19
Jeesuse mäejutlus
17 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.
18 Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.
19 Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.
Mooses manitseb Iisraeli lapsi sõnakuulelikkusele
1 Ja nüüd, Iisrael, kuule määrusi ja seadlusi, mida mina teid õpetan pidama, et te elaksite ja läheksite ning päriksite maa, mille Issand, teie vanemate Jumal, teile annab.
5 Vaata, ma olen teile õpetanud määrusi ja seadlusi, nagu Issand, mu Jumal, mind on käskinud, et te teeksite nõnda sellel maal, mida te lähete pärima.
6 Pidage neid ja tehke nende järgi, sest see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevad kõiki neid seadusi kuuldes: "See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!"
7 Sest kas on teist suurt rahvast, kellele jumalad on nii lähedal nagu Issand, meie Jumal, iga kord kui me teda hüüame?
8 Ja kas on teist suurt rahvast, kellel on nii õiglased määrused ja seadlused, nagu kogu see Seadus, mille ma täna panen teie ette?
Mooses meenutab Iisraeli laste kogemust Hoorebi mäel
9 Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele,
Psalmid 147:12–20
Kõigeväelise ülistus
12 Ülista, Jeruusalemm, Issandat! Siion, kiida oma Jumalat!
13 Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid, tema õnnistab su lapsi sinu sees.
14 Ta annab rahu su piirile, ta küllastab su tuumaka nisuga.
15 Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema sõna.
16 Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka.
17 Ta viskab oma jääd nagu palukesi: kes võib püsida tema külma ees?
18 Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad.
19 Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused.
20 Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale, ja tema seadusi ei ole nad tundnud. Halleluuja!
Matteuse evangeelium 5:17–19
Jeesuse mäejutlus
17 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.
18 Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.
19 Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.
17. märts 2009, teisipäev
Taanieli raamatu lisad 3:25,34–43
Asarja palve
25 Siis Asarja jäi seisma ja palvetas, avas keset tuld oma suu ja ütles:
34 Ometi ära meid lõplikult hülga oma nime pärast ja ära tühista oma lepingut,
35 ära võta meie pealt oma halastust Aabrahami, sinu sõbra pärast, ja Iisaki, sinu sulase pärast, ja Iisraeli, sinu püha pärast -
36 neile oled sa tõotanud teha paljuks nende sugu nagu tähti taevas ja nagu liiva mererannas.
37 Sest meid on tehtud, Issand, kõige väiksemaks kõigist rahvaist, ja me oleme tänapäeval alandatud kogu maailmas oma pattude pärast.
38 Ja sellel ajal ei ole enam vürsti, ei prohvetit ega juhti, ei põletusohvrit ega tapaohvrit, ei roaohvrit ega suitsutusohvrit, ei paika sinu palge ees, kus võiksime ohverdada ja halastust leida.
39 Aga ka murtud südame ja rõhutud vaimuga võetagu meid vastu, otsekui tooksime põletusohvriks jääri ja härgi ja kümneid tuhandeid lihavaid lambaid.
40 Nõnda olgu meie ohver täna sinu palge ees, ja lepita oma järelkäijad, sest ei jää ju häbisse need, kes sinu peale loodavad.
41 Nüüd me järgime sind kõigest südamest, kardame sind ja otsime sinu palet. Ära jäta meid häbisse,
42 vaid talita meiega oma armu ja suure halastuse kohaselt!
43 Päästa meid oma imetegude läbi ja austa oma nime, Issand!
Psalmid 25:3–10
Palve juhatuse, andestuse ja kaitse pärast
3 Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad.
4 Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
5 Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!
6 Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!
7 Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand!
8 Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpetab patustele õiget teed.
9 Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.
10 Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile, kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.
Matteuse evangeelium 18:21–35
Tähendamissõna südametust sulasest
21 Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: "Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?"
22 Jeesus ütles talle: "Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.
23 Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha.
24 Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.
25 Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta.
26 Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: "Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle kõik!"
27 Ja isandal hakkas sulasest hale, ta laskis tal minna ning kustutas laenu.
28 Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: "Maksa, mis sa võlgned!"
29 Siis see kaassulane palus teda maha heites: "Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle!"
30 Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab.
31 Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud.
32 Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: "Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind.
33 Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!"
34 Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes.
35 Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale."
Asarja palve
25 Siis Asarja jäi seisma ja palvetas, avas keset tuld oma suu ja ütles:
34 Ometi ära meid lõplikult hülga oma nime pärast ja ära tühista oma lepingut,
35 ära võta meie pealt oma halastust Aabrahami, sinu sõbra pärast, ja Iisaki, sinu sulase pärast, ja Iisraeli, sinu püha pärast -
36 neile oled sa tõotanud teha paljuks nende sugu nagu tähti taevas ja nagu liiva mererannas.
37 Sest meid on tehtud, Issand, kõige väiksemaks kõigist rahvaist, ja me oleme tänapäeval alandatud kogu maailmas oma pattude pärast.
38 Ja sellel ajal ei ole enam vürsti, ei prohvetit ega juhti, ei põletusohvrit ega tapaohvrit, ei roaohvrit ega suitsutusohvrit, ei paika sinu palge ees, kus võiksime ohverdada ja halastust leida.
39 Aga ka murtud südame ja rõhutud vaimuga võetagu meid vastu, otsekui tooksime põletusohvriks jääri ja härgi ja kümneid tuhandeid lihavaid lambaid.
40 Nõnda olgu meie ohver täna sinu palge ees, ja lepita oma järelkäijad, sest ei jää ju häbisse need, kes sinu peale loodavad.
41 Nüüd me järgime sind kõigest südamest, kardame sind ja otsime sinu palet. Ära jäta meid häbisse,
42 vaid talita meiega oma armu ja suure halastuse kohaselt!
43 Päästa meid oma imetegude läbi ja austa oma nime, Issand!
Psalmid 25:3–10
Palve juhatuse, andestuse ja kaitse pärast
3 Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad.
4 Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
5 Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!
6 Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!
7 Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand!
8 Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpetab patustele õiget teed.
9 Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.
10 Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile, kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.
Matteuse evangeelium 18:21–35
Tähendamissõna südametust sulasest
21 Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: "Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?"
22 Jeesus ütles talle: "Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.
23 Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha.
24 Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.
25 Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta.
26 Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: "Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle kõik!"
27 Ja isandal hakkas sulasest hale, ta laskis tal minna ning kustutas laenu.
28 Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: "Maksa, mis sa võlgned!"
29 Siis see kaassulane palus teda maha heites: "Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle!"
30 Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab.
31 Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud.
32 Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: "Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind.
33 Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!"
34 Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes.
35 Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale."
16. märts 2009, esmaspäev
2 Kuningate raamat 5:1–15
Eliisa teeb terveks pidalitõbise Naamani
1 Naaman, Süüria kuninga väepealik, oli oma isanda silmis suur mees ja kõrgesti austatud, sest tema läbi oli Issand andnud Süüriale võidu. See vapper mees oli aga pidalitõbine.
2 Kord olid süürlased käinud röövretkel ja toonud Iisraelimaalt vangina kaasa väikese tüdruku, kes teenis Naamani naist.
3 See tütarlaps ütles oma emandale: "Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!"
4 Siis läks Naaman ja jutustas oma isandale, öeldes: "Nõnda ja nõnda rääkis see tütarlaps, kes on Iisraelimaalt."
5 Ja Süüria kuningas ütles: "Võid minna, aga tule, ma läkitan kirja Iisraeli kuningale!" Ja ta läks ning võttis enesega kaasa kümme talenti hõbedat, kuus tuhat seeklit kulda ja kümme pidurüüd.
6 Ja ta viis Iisraeli kuningale kirja, milles öeldi: "Kui nüüd see kiri jõuab sinu kätte, vaata, siis olen ma läkitanud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa teeksid ta pidalitõvest terveks."
7 Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: "Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks? Sest see läkitab minu juurde, et ma teeksin mehe pidalitõvest terveks. Kuid mõistke nüüd ja nähke, et ta otsib minuga tüli!"
8 Aga kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, siis ta läkitas kuningale ütlema: "Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta ometi minu juurde, siis ta saab teada, et Iisraelis on prohvet!"
9 Siis tuli Naaman oma hobuste ja vankritega ja peatus Eliisa koja ukse ees.
10 Ja Eliisa läkitas käskjala temale ütlema: "Mine ja pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!"
11 Aga Naaman sai vihaseks ja läks ära ning ütles: "Vaata, ma mõtlesin, et ta tuleb kindlasti ise välja mu juurde ja seisab siin ning hüüab Issanda, oma Jumala nime, viipab oma käega tema asupaiga poole ja parandab nõnda pidalitõve.
12 Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?" Ja ta pöördus ning läks ära vihasena.
13 Aga tema sulased astusid ligi ja rääkisid temaga ning ütlesid: "Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata? Seda enam siis nüüd, kui ta sulle ütles: Pese ennast, siis sa saad puhtaks!"
14 Siis ta läks alla ja kastis ennast seitse korda Jordanisse, jumalamehe sõna peale: tema ihu paranes väikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks.
15 Siis ta läks tagasi jumalamehe juurde, tema ja kogu ta saatjaskond; ta tuli ja astus tema ette ning ütles: "Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis. Võta siis nüüd see tänuand oma sulase käest!"
Psalmid 42:2 43:1–4
Igatsus Jumala järele
2 Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!
Igatsus pühakoja järele
1 Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!
2 Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära? Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
3 Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,
4 et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!
Luuka evangeelium 4:24–30
Jeesus hüljatakse kodukohas
24 Ja Jeesus ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.
25 Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa,
26 aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.
27 Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman."
28 Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu
29 ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.
30 Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
Eliisa teeb terveks pidalitõbise Naamani
1 Naaman, Süüria kuninga väepealik, oli oma isanda silmis suur mees ja kõrgesti austatud, sest tema läbi oli Issand andnud Süüriale võidu. See vapper mees oli aga pidalitõbine.
2 Kord olid süürlased käinud röövretkel ja toonud Iisraelimaalt vangina kaasa väikese tüdruku, kes teenis Naamani naist.
3 See tütarlaps ütles oma emandale: "Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!"
4 Siis läks Naaman ja jutustas oma isandale, öeldes: "Nõnda ja nõnda rääkis see tütarlaps, kes on Iisraelimaalt."
5 Ja Süüria kuningas ütles: "Võid minna, aga tule, ma läkitan kirja Iisraeli kuningale!" Ja ta läks ning võttis enesega kaasa kümme talenti hõbedat, kuus tuhat seeklit kulda ja kümme pidurüüd.
6 Ja ta viis Iisraeli kuningale kirja, milles öeldi: "Kui nüüd see kiri jõuab sinu kätte, vaata, siis olen ma läkitanud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa teeksid ta pidalitõvest terveks."
7 Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: "Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks? Sest see läkitab minu juurde, et ma teeksin mehe pidalitõvest terveks. Kuid mõistke nüüd ja nähke, et ta otsib minuga tüli!"
8 Aga kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, siis ta läkitas kuningale ütlema: "Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta ometi minu juurde, siis ta saab teada, et Iisraelis on prohvet!"
9 Siis tuli Naaman oma hobuste ja vankritega ja peatus Eliisa koja ukse ees.
10 Ja Eliisa läkitas käskjala temale ütlema: "Mine ja pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!"
11 Aga Naaman sai vihaseks ja läks ära ning ütles: "Vaata, ma mõtlesin, et ta tuleb kindlasti ise välja mu juurde ja seisab siin ning hüüab Issanda, oma Jumala nime, viipab oma käega tema asupaiga poole ja parandab nõnda pidalitõve.
12 Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?" Ja ta pöördus ning läks ära vihasena.
13 Aga tema sulased astusid ligi ja rääkisid temaga ning ütlesid: "Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata? Seda enam siis nüüd, kui ta sulle ütles: Pese ennast, siis sa saad puhtaks!"
14 Siis ta läks alla ja kastis ennast seitse korda Jordanisse, jumalamehe sõna peale: tema ihu paranes väikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks.
15 Siis ta läks tagasi jumalamehe juurde, tema ja kogu ta saatjaskond; ta tuli ja astus tema ette ning ütles: "Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis. Võta siis nüüd see tänuand oma sulase käest!"
Psalmid 42:2 43:1–4
Igatsus Jumala järele
2 Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!
Igatsus pühakoja järele
1 Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!
2 Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära? Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
3 Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,
4 et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!
Luuka evangeelium 4:24–30
Jeesus hüljatakse kodukohas
24 Ja Jeesus ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.
25 Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa,
26 aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.
27 Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman."
28 Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu
29 ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.
30 Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
15. märts 2009, pühapäev
Johannese evangeelium 8:46–59
Jeesus ei ole sellest maailmast
46 Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind?
47 Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule sellepärast, et teie ei ole Jumalast."
48 Juudid kostsid talle: "Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?"
49 Jeesus vastas: "Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.
50 Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.
51 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!"
52 Juudid ütlesid talle: "Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.
53 Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?"
54 Jeesus vastas: "Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: "Ta on meie Jumal."
55 Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.
56 Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas."
57 Nüüd ütlesid juudid temale: "Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?"
58 Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina."
59 Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.
Luuka evangeelium 9:57–62
Jeesus seab jüngriks saada soovijad valiku ette
57 Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: "Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid."
58 Ja Jeesus ütles talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna."
59 Teisele ütles ta: "Järgne mulle!" Aga see ütles: "Luba mul enne minna matma oma isa!"
60 Ent tema ütles talle: "Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!"
61 Aga ka üks teine ütles: "Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!"
62 Aga Jeesus ütles: "Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!"
Jeesus ei ole sellest maailmast
46 Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind?
47 Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule sellepärast, et teie ei ole Jumalast."
48 Juudid kostsid talle: "Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?"
49 Jeesus vastas: "Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.
50 Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.
51 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!"
52 Juudid ütlesid talle: "Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.
53 Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?"
54 Jeesus vastas: "Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: "Ta on meie Jumal."
55 Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.
56 Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas."
57 Nüüd ütlesid juudid temale: "Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?"
58 Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina."
59 Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.
Luuka evangeelium 9:57–62
Jeesus seab jüngriks saada soovijad valiku ette
57 Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: "Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid."
58 Ja Jeesus ütles talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna."
59 Teisele ütles ta: "Järgne mulle!" Aga see ütles: "Luba mul enne minna matma oma isa!"
60 Ent tema ütles talle: "Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!"
61 Aga ka üks teine ütles: "Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!"
62 Aga Jeesus ütles: "Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!"
14. märts 2009, laupäev
Miika 7:14–15,18–20
Issand halastab Iisraeli peale
14 Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!
15 Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid.
18 Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu,
19 kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.
20 Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil."
Psalmid 103:1–4,9–12
Jumala heategude ülistus
1 Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2 Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3 Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4 Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
9 Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10 Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11 Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12 Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Luuka evangeelium 15:1–3,11–32
Tähendamissõnad kadunud lambast ja kadunud rahast
1 Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.
2 Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: "Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!"
3 Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:
Tähendamissõna kadunud pojast
11 Jeesus ütles: "Ühel inimesel oli kaks poega.
12 Ja noorem neist ütles isale: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13 Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14 Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15 Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16 Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17 Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: "Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18 Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19 ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!""
20 Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21 Aga poeg ütles isale: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!"
22 Ent isa ütles oma sulastele: "Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga
23 ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,
24 sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!" Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.
25 Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,
26 ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.
27 See ütles temale: "Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises."
28 Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.
29 Tema aga vastas isale: "Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.
30 Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!"
31 Isa ütles talle: "Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.
32 Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.""
Issand halastab Iisraeli peale
14 Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!
15 Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid.
18 Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu,
19 kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.
20 Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil."
Psalmid 103:1–4,9–12
Jumala heategude ülistus
1 Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2 Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3 Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4 Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
9 Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10 Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11 Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12 Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Luuka evangeelium 15:1–3,11–32
Tähendamissõnad kadunud lambast ja kadunud rahast
1 Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.
2 Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: "Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!"
3 Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:
Tähendamissõna kadunud pojast
11 Jeesus ütles: "Ühel inimesel oli kaks poega.
12 Ja noorem neist ütles isale: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13 Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14 Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15 Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16 Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17 Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: "Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18 Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19 ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!""
20 Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21 Aga poeg ütles isale: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!"
22 Ent isa ütles oma sulastele: "Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga
23 ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,
24 sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!" Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.
25 Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,
26 ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.
27 See ütles temale: "Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises."
28 Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.
29 Tema aga vastas isale: "Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.
30 Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!"
31 Isa ütles talle: "Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.
32 Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.""
13. märts 2009, reede
1 Moosese raamat 37:3–4,12–13,17–28
Joosep ja tema vennad
3 Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.
4 Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega suutnud rääkida temaga sõbralikult.
Joosep müüakse Egiptusesse
12 Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.
13 Ja Iisrael ütles Joosepile: "Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
17 Ja mees ütles: "Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: Läki Dotanisse!" Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.
18 Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.
19 Nad ütlesid üksteisele: "Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!
20 Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!"
21 Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: "Ärgem võtkem temalt hinge!"
22 Ja Ruuben ütles neile: "Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!" Sest ta tahtis tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.
23 Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,
24 ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett.
25 Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.
26 Ja Juuda ütles oma vendadele: "Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?
27 Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!" Ja ta vennad kuulasid teda.
28 Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.
Psalmid 105:16–22
Jumala muistsete tegude ülistus
16 Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
17 Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
18 Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
19 kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
20 Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21 Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22 nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
Matteuse evangeelium 21:33–43,45–46
Tähendamissõna viinamäe rentnikest
33 Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.
34 Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.
35 Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.
36 Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.
37 Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: "Ehk nad häbenevad mu poega!"
38 Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: "Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!"
39 Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.
40 Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?"
41 Nad ütlesid talle: "Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal."
42 Jeesus vastas neile: "Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: "Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis."
43 Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.
45 Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.
46 Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.
Joosep ja tema vennad
3 Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.
4 Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega suutnud rääkida temaga sõbralikult.
Joosep müüakse Egiptusesse
12 Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.
13 Ja Iisrael ütles Joosepile: "Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
17 Ja mees ütles: "Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: Läki Dotanisse!" Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.
18 Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.
19 Nad ütlesid üksteisele: "Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!
20 Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!"
21 Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: "Ärgem võtkem temalt hinge!"
22 Ja Ruuben ütles neile: "Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!" Sest ta tahtis tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.
23 Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,
24 ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett.
25 Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.
26 Ja Juuda ütles oma vendadele: "Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?
27 Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!" Ja ta vennad kuulasid teda.
28 Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.
Psalmid 105:16–22
Jumala muistsete tegude ülistus
16 Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
17 Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
18 Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
19 kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
20 Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21 Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22 nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
Matteuse evangeelium 21:33–43,45–46
Tähendamissõna viinamäe rentnikest
33 Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.
34 Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.
35 Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.
36 Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.
37 Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: "Ehk nad häbenevad mu poega!"
38 Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: "Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!"
39 Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.
40 Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?"
41 Nad ütlesid talle: "Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal."
42 Jeesus vastas neile: "Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: "Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis."
43 Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.
45 Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.
46 Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.
12. märts 2009, neljapäev
Jeremija 17:5–10
Juuda patt ja karistus
5 Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast.
6 Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.
7 Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand.
8 Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.
9 Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud - kes suudab seda mõista?
10 Mina, Issand, uurin südant, katsun läbi neerud, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda.
Psalmid 1
Õndsuse tee
1 Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,
2 vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
3 Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
4 Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
5 Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.
6 Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka.
Luuka evangeelium 16:19–31
Tähendamissõna rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest
19 Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti.
20 Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid,
21 ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
22 Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.
23 Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.
24 Ja ta hüüdis: "Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!"
25 Aga Aabraham ütles: "Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.
26 Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde."
27 Aga tema ütles: "Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta,
28 sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!"
29 Kuid Aabraham ütles: "Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!"
30 Ent tema ütles: "Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!"
31 Aabraham aga ütles talle: "Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!""
Juuda patt ja karistus
5 Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast.
6 Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.
7 Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand.
8 Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.
9 Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud - kes suudab seda mõista?
10 Mina, Issand, uurin südant, katsun läbi neerud, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda.
Psalmid 1
Õndsuse tee
1 Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,
2 vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
3 Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
4 Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
5 Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.
6 Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka.
Luuka evangeelium 16:19–31
Tähendamissõna rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest
19 Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti.
20 Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid,
21 ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
22 Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.
23 Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.
24 Ja ta hüüdis: "Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!"
25 Aga Aabraham ütles: "Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.
26 Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde."
27 Aga tema ütles: "Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta,
28 sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!"
29 Kuid Aabraham ütles: "Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!"
30 Ent tema ütles: "Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!"
31 Aabraham aga ütles talle: "Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!""
11. märts 2009, kolmapäev
Jeremija 18:18–20
Vandenõu Jeremija vastu
18 Aga nad ütlevad: "Tulge, peame nõu Jeremija vastu! Sest ei lõpe preestril Seadus, targal nõu ega prohvetil sõna. Tulge, lööme teda keelega ja paneme tähele iga tema sõna!"
19 Issand, pane mind tähele ja kuule mu süüdistajate häält!
20 Kas head tasutakse kurjaga? Nad on ju mulle augu kaevanud, et võtta minult elu. Tuleta meelde, kuidas ma seisin sinu ees, rääkides nende kasuks head, et pöörata nende pealt su viha.
Psalmid 31:4–5,14–18
Varjul Jumala juures
4 Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.
5 Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.
14 Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.
15 Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: "Sina oled mu Jumal!"
16 Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!
17 Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!
18 Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!
Matteuse evangeelium 20:17–28
Jeesus kuulutab kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusmist
17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, võttis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile teel:
18 "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma
19 ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles."
Igatsus au järele
20 Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi.
21 Jeesus küsis: "Mida sa tahad?" Naine ütles talle: "Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!"
22 Aga Jeesus kostis: "Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida minul tuleb juua?" Nad vastasid talle: "Võime küll!"
23 Tema ütles neile: "Küllap te joote minu karikast, kuid istuda mu paremal või pahemal käel - ei ole minul seda anda, vaid see antakse neile, kellele mu Isa selle on valmistanud."
24 Ja kui need kümme sellest kuulsid, läks nende meel pahaseks kahe venna peale.
25 Aga Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: "Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal.
26 Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
27 ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane,
28 nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!"
Vandenõu Jeremija vastu
18 Aga nad ütlevad: "Tulge, peame nõu Jeremija vastu! Sest ei lõpe preestril Seadus, targal nõu ega prohvetil sõna. Tulge, lööme teda keelega ja paneme tähele iga tema sõna!"
19 Issand, pane mind tähele ja kuule mu süüdistajate häält!
20 Kas head tasutakse kurjaga? Nad on ju mulle augu kaevanud, et võtta minult elu. Tuleta meelde, kuidas ma seisin sinu ees, rääkides nende kasuks head, et pöörata nende pealt su viha.
Psalmid 31:4–5,14–18
Varjul Jumala juures
4 Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.
5 Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.
14 Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.
15 Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: "Sina oled mu Jumal!"
16 Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!
17 Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!
18 Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!
Matteuse evangeelium 20:17–28
Jeesus kuulutab kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusmist
17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, võttis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile teel:
18 "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma
19 ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles."
Igatsus au järele
20 Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi.
21 Jeesus küsis: "Mida sa tahad?" Naine ütles talle: "Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!"
22 Aga Jeesus kostis: "Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida minul tuleb juua?" Nad vastasid talle: "Võime küll!"
23 Tema ütles neile: "Küllap te joote minu karikast, kuid istuda mu paremal või pahemal käel - ei ole minul seda anda, vaid see antakse neile, kellele mu Isa selle on valmistanud."
24 Ja kui need kümme sellest kuulsid, läks nende meel pahaseks kahe venna peale.
25 Aga Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: "Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal.
26 Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
27 ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane,
28 nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!"
10. märts 2009, teisipäev
Jesaja 1:10,16–20
Manitsus tõsiseks patukahetsuseks
10 Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!
18 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.
19 Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja.
20 Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.
Psalmid 50:8,16–23
Õigest jumalateenistusest
8 Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
16 Aga õelale ütleb Jumal: "Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
17 Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
18 Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
19 Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
20 Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
21 Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!"
22 Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
23 Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!
Matteuse evangeelium 23:1–12
Jeesuse kõne kirjatundjatest ja variseridest
1 Siis Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele:
2 "Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid.
3 Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!
4 Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.
5 Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks.
6 Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides
7 ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks.
8 Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest ainult üks on teie Õpetaja, teie kõik olete aga vennad!
9 Ja ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, see taevane!
10 Ärge laske end ka kellelgi hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja - Kristus!
11 Aga suurim teie seast olgu teie teenija!
12 Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
Manitsus tõsiseks patukahetsuseks
10 Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!
18 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.
19 Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja.
20 Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.
Psalmid 50:8,16–23
Õigest jumalateenistusest
8 Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
16 Aga õelale ütleb Jumal: "Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
17 Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
18 Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
19 Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
20 Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
21 Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!"
22 Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
23 Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!
Matteuse evangeelium 23:1–12
Jeesuse kõne kirjatundjatest ja variseridest
1 Siis Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele:
2 "Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid.
3 Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!
4 Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.
5 Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks.
6 Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides
7 ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks.
8 Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest ainult üks on teie Õpetaja, teie kõik olete aga vennad!
9 Ja ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, see taevane!
10 Ärge laske end ka kellelgi hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja - Kristus!
11 Aga suurim teie seast olgu teie teenija!
12 Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
9. märts 2009, esmaspäev
Taaniel 9:4–10
Taanieli palve oma rahva pärast
4 Ma palusin Issandat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: "Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad.
5 Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest,
6 me pole kuulanud su sulaseid prohveteid, kes sinu nimel kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa rahvale.
7 Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma elanikel ja kogu Iisraelil, kes on ligidal ja kaugel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid.
8 Issand! Meil on häbi silmis, meie kuningail, meie vürstidel ja meie vanemail, et me oleme sinu vastu pattu teinud.
9 Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu
10 ega ole kuulanud Issanda, oma Jumala häält, et oleksime käinud tema õpetuste järgi, mis ta pani meie ette oma sulaste prohvetite läbi,
Psalmid 79:8–9,11,13
Kaebelaul Jeruusalemma hävitamise pärast
8 Ära tuleta meelde meie vastu esivanemate pahategusid; tõtaku meid kohtama sinu halastus, sest me oleme väga kurnatud!
9 Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast!
11 Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed
13 Aga meie, sinu rahvas ja su karjamaa lambad, täname sind igavesti; me jutustame sinu kiitust põlvest põlve.
Luuka evangeelium 6:36–38
Jeesus jutlustab rahvale
36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!
37 Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!
38 Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi."
Taanieli palve oma rahva pärast
4 Ma palusin Issandat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: "Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad.
5 Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest,
6 me pole kuulanud su sulaseid prohveteid, kes sinu nimel kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa rahvale.
7 Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma elanikel ja kogu Iisraelil, kes on ligidal ja kaugel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid.
8 Issand! Meil on häbi silmis, meie kuningail, meie vürstidel ja meie vanemail, et me oleme sinu vastu pattu teinud.
9 Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu
10 ega ole kuulanud Issanda, oma Jumala häält, et oleksime käinud tema õpetuste järgi, mis ta pani meie ette oma sulaste prohvetite läbi,
Psalmid 79:8–9,11,13
Kaebelaul Jeruusalemma hävitamise pärast
8 Ära tuleta meelde meie vastu esivanemate pahategusid; tõtaku meid kohtama sinu halastus, sest me oleme väga kurnatud!
9 Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast!
11 Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed
13 Aga meie, sinu rahvas ja su karjamaa lambad, täname sind igavesti; me jutustame sinu kiitust põlvest põlve.
Luuka evangeelium 6:36–38
Jeesus jutlustab rahvale
36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!
37 Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!
38 Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi."
Tellimine:
Postitused (Atom)
