4. pühapäev pärast nelipüha
Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.
Lk 19:10
Psalmid 103:1 – 5, 8 – 13
Jumala heategude ülistus
1 Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2 Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3 Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4 Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
5 Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
8 Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
9 Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10 Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11 Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12 Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
13 Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
Hesekiel 18:1 – 4, 21 – 24, 30 – 32
Igaüks vastutab oma tegude eest
1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2 "Mis teil on mõttes, kui lausute seda kõnekäändu Iisraeli maa kohta, öeldes: "Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad"?
3 Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei tohi teil enam olla selle kõnekäänu lausujat Iisraelis.
4 Vaata, kõik hinged on minu päralt: nagu isa hing, nõnda poja hing - need on minu. Hing, kes teeb pattu, peab surema!
Issanda tee on õige
21 Aga kui õel pöördub kõigist oma pattudest, mis ta on teinud, ja peab kõiki mu määrusi ja teeb, mis on kohus ja õige - siis peab ta tõesti elama; ta ei sure.
22 Ühtegi tema üleastumist, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma õiguse pärast, mida ta on osutanud, peab ta jääma elama.
23 Kas mul tõesti peaks olema hea meel õela surmast, ütleb Issand Jumal? Kas mitte sellest, et ta pöördub ära oma teedelt ja jääb elama?
24 Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, teeb kõiki neidsamu jäledusi, mida õel teeb, kas ta peaks jääma elama? Ühtegi tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma truudusetuse pärast, mida ta on osutanud, ja oma patu pärast, mida ta on teinud, peab ta surema.
30 Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks.
31 Heitke eneste pealt ära kõik oma üleastumised, millega te olete üle astunud, ja valmistage enestele uus süda ja uus vaim! Miks te tahate surra, Iisraeli sugu?
32 Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. Seepärast pöörduge ja elage!
Pauluse 1. kiri Timoteosele 1:12 – 17
Apostli tänu Jumalale armu eest
12 Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on mu teinud vägevaks sellega, et ta oma teenistusse pannes on pidanud ustavaks mind,
13 endist Jumala teotajat ja tagakiusajat ja julmurit. Kuid ta on mu peale halastanud, sest uskmatuses ma tegutsesin arutult.
14 Aga meie Issanda arm on olnud minu vastu üliväga suur koos usu ja armastusega, mis meile on antud Kristuses Jeesuses.
15 Ustav on see sõna ja väärib igati vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina.
16 Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu.
17 Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
Luuka evangeelium 15:1 – 3, 11b – 32
Tähendamissõnad kadunud lambast ja kadunud rahast
1 Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.
2 Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: "Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!"
3 Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:
Tähendamissõna kadunud pojast
11 "Ühel inimesel oli kaks poega.
12 Ja noorem neist ütles isale: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13 Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14 Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15 Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16 Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17 Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: "Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18 Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19 ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!""
20 Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21 Aga poeg ütles isale: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!"
22 Ent isa ütles oma sulastele: "Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga
23 ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,
24 sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!" Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.
25 Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,
26 ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.
27 See ütles temale: "Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises."
28 Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.
29 Tema aga vastas isale: "Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.
30 Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!"
31 Isa ütles talle: "Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.
32 Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.""
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar