22. juuni 2008, pühapäev

6. pühapäev pärast nelipüha

Teie olete armu läbi päästetud usu kaudu — ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt. Ef 2:8

Psalmid 73:14, 23 – 26, 28
Õelate saatus

14 ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul.

23 Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest.
24 Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.
25 Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.
26 Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti.

28 Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.


1. Moosese raamat 12:1 – 4a
Jumal kutsub Aabrami

1 Ja Issand ütles Aabramile: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!
2 Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!
3 Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!"
4 Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis,


Pauluse 2. kiri tessalooniklastele 3:1 – 5
Apostli soov eestpalveks

1 Viimaks veel, vennad, palvetage meie eest, et Issanda sõna leviks ja kirgastuks nõnda nagu teiegi juures
2 ning et meid kistaks välja üleannetute ja kurjade inimeste käest. Sest usku ei ole kõikidel.
3 Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.
4 Me oleme ju Issandas veendunud teie suhtes, et te olete teinud ja teete, mida me käsime.
5 Issand aga suunaku teie südamed Jumala armastuse ja Kristuse kannatlikkuse poole!


Luuka evangeelium 5:1 – 11
Jeesus kutsub esimesed jüngrid

1 Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama,
2 et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke.
3 Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist.
4 Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: "Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!"
5 Siimon vastas talle: "Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette."
6 Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid.
7 Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas.
8 Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: "Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!"
9 Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud.
10 Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: "Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!"
11 Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.