6. märts 2008, neljapäev

2. Moosese raamat 32:7 – 14
Kuldvasikas

7 Siis Issand rääkis Moosesega: "Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!
8 Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja."
9 Ja Issand ütles Moosesele: "Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.
10 Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks."
11 Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: "Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?
12 Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!
13 Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks."
14 Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.


Psalmid 106:20 – 24
Issanda heldus ja Iisraeli süü

20 Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21 Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22 imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23 Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24 Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.


Johannese evangeelium 5:31 – 47
Jeesus kõneleb Pojale antud meelevallast

31 Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.
32 See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.
33 Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.
34 Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.
35 Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.
36 Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.
37 Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu
38 ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
39 Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.
40 Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.
41 Mina ei vaja austust inimestelt,
42 kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
43 Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
44 Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
45 Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,
46 sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.
47 Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?"


Psalmid 74:22
Abipalve Jumala rahva vaenlaste vastu

22 Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!


Johannese ilmutus 12:10
Nägemus naisest ja lohest

10 Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: "Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.