24. märts 2008, esmaspäev

2. ülestõusmispüha

Psalmid 118:14 – 24
Tänu Jumalale rahva päästmise eest

14 Issand on mu tugevus ja mu kiituslaul, ja tema oli mulle päästjaks.
15 Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: "Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
16 Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!"
17 Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
18 Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.
19 Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
20 See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
21 Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
22 Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
23 Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
24 See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!


Jesaja 25:8 – 9
Tänulaul Issandale päästmise eest

8 Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!
9 Ja sel päeval öeldakse: "Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest,


Apostlite teod 10:34a, 36 – 43
Peetrus ja Korneelius

34a Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles:

36 See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.
37 Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes -
38 kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.
39 Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge.
40 Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks;
41 mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist.
42 Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja.
43 Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise."


Luuka 24:13 – 35
Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel

13 Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14 Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15 Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.
16 Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17 Aga Jeesus ütles neile: "Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?" Ja nad jäid kurvalt seisma.
18 Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: "Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?"
19 Ja ta küsis neilt: "Mis siis?" Nemad ütlesid talle: "See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20 kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.
21 Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.
22 Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23 Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24 Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud."
25 Ja tema ütles neile: "Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26 Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?"
27 Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28 Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.
29 Aga nemad käisid talle peale, öeldes: "Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!" Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
30 Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.
31 Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.
32 Ja nad ütlesid teineteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?"
33 Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,
34 kes ütlesid: "Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale."
35 Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.