20. märts 2008, neljapäev

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.
Ps 111:4

Psalmid 111
Jumal hoolitseb oma rahva eest

1 Halleluuja! Ma tänan Issandat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!
2 Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
3 Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.
4 Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.
5 Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.
6 Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa.
7 Tema kätetööd on tõde ja õigus; usaldatavad on kõik ta seadmised.
8 Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses.
9 Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi.
10 Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti.


2. Moosese raamat 12:1, 3 – 4, 6 – 7, 11 – 14
Paasapüha söömaaja seadmine

1 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes:

3 Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall.
4 Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.

6 Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul!
7 Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.

11 Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Issanda auks!
12 Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand.
13 Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.
14 See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!


Kiri heebrealastele 2:10 – 18
Jumala Poja ülevusest

10 Sest Jumalale, kelle päralt on kõik ja kelle läbi on kõik, oli kohane, et ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende pääste Rajaja, selle, kes viib kirkusse palju lapsi.
11 Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.
12 Ta ütleb: "Ma tahan kuulutada su nime oma vendadele, koguduse keskel tahan ma laulda sulle kiitust!"
13 Ja taas: "Ma tahan loota tema peale." Ja taas: "Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal on mulle andnud!"
14 Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle - see tähendab kuradi -,
15 ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves.
16 Sest ega ta ometi hoolitse inglite eest, vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest!
17 Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.
18 Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.


Johannese evangeelium 13:1 – 15
Jeesus peseb jüngrite jalgu

1 Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni.
2 Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimona poja südamesse, et ta tema reedaks,
3 ja kui Jeesus teadis, et Isa on andnud tema kätte kõik ning et ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde,
4 tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle.
5 Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl.
6 Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: "Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?"
7 Jeesus vastas: "Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru."
8 Peetrus ütles talle: "Mitte mingil juhul ei pese sina mu jalgu!" Jeesus vastas talle: "Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga."
9 Siimon Peetrus ütles talle: "Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu, vaid ka käsi ja pead."
10 Jeesus ütles talle: "Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte kõik."
11 Ta ju teadis, kes tema reedab, seepärast ta ütleski: "Teie ei ole kõik puhtad."
12 Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ja oma kuue võtnud ning jälle lauda asunud, ütles ta neile: "Kas te saate aru, mida ma olen teile teinud?
13 Te hüüate mind "Õpetaja" ja "Issand", ja seda te ütlete õigesti, sest see ma olen.
14 Kui nüüd mina, Issand ja Õpetaja, olen teie jalgu pesnud, siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu,
15 sest ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teile teinud.