14. september 2009, esmaspäev

Pauluse 1. kiri Timoteosele 2:1–8
Juhendeid palvetamiseks

¹ Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest,
² kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses.
³ See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis,
⁴ kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.
⁵ Sest üks on Jumal, üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus,
⁶ kes on iseenese loovutanud lunastushinnaks kõikide eest, tunnistusena selleks määratud ajal.
⁷ Selle sõnumi kuulutajaks ja apostliks olen ma pandud - ma räägin tõtt, ma ei valeta -, paganate õpetajaks usus ja tões.
⁸ Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta.

Psalmid 28
Jumal on uskliku varjupaik

¹ Sinu poole, Issand, ma hüüan, mu kalju! Ära pöördu vaikides minust eemale, et ma su vaitolemise tõttu ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda!
² Kuule mu anumise häält, kui ma kisendan su poole, kui ma tõstan oma käed su pühamu pühima paiga poole!
³ Ära rebi mind ära koos õelatega ja nurjatuse tegijatega, kes räägivad oma ligimestega rahust, kuigi nende südames on kurjus!
⁴ Anna neile nende tegemist mööda ja nende kurje tegusid mööda; nende kätetöö järgi anna neile, tasu neile kätte nende tegu mööda!
⁵ Sest nad ei pane tähele Issanda tegemisi ega tema kätetööd. Kiskugu tema nad maha ja ärgu ta ehitagu neid enam üles!
⁶ Kiidetud olgu Issand, sest ta on kuulnud mu anumise häält!
⁷ Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi. Sellepärast ilutseb mu süda ja ma tänan teda oma lauluga.
⁸ Issand on neile tugevuseks. Ta on oma võitud mehe võidusaamise kindlustus.
⁹ Päästa oma rahvas ja õnnista oma pärisosa; hoia neid nagu karjane ja kanna neid igavesti!

Luuka evangeelium 7:1-10
Jeesuse sõna parandab väeülema teenri

1 Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale, tuli ta Kapernauma.
² Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas.
³ Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.
⁴ Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: "Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid,
⁵ sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi."
⁶ Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema: "Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!
⁷ Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!
⁸ Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: "Mine ära!", siis ta läheb, ja teisele: "Tule siia!", siis ta tuleb, ja oma teenrile: "Tee seda!", siis ta teeb."
⁹ Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: "Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma Iisraeliski leidnud!"
¹⁰ Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.