4. aprill 2009, laupäev

Hesekiel 37:21–28
Juuda ja Iisraeli taasühinemise ennustus

21 siis räägi neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma võtan Iisraeli lapsed paganate seast, kuhu nad on läinud, ja kogun neid igalt poolt ning toon nad nende oma maale.
22 Ja ma teen nad üheks rahvaks seal maal, Iisraeli mägedel, ja üks kuningas on neile kõigile kuningaks. Nad ei ole siis enam kaks rahvast ega jagune enam kaheks kuningriigiks.
23 Nad ei rüveta endid enam oma ebajumalatega ja jäledustega ega oma mitmesuguste üleastumistega, vaid ma päästan nad kõigist nende asupaigust, kus nad on pattu teinud, ja puhastan nad. Ja nad on mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.
24 Ja mu sulane Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid.
25 Ja nad elavad maal, mille ma andsin oma sulasele Jaakobile, kus teie vanemad on elanud; nad elavad seal igavesti, nemad ja nende lapsed ja nende laste lapsed, ja Taavet, mu sulane, on igavesti neile vürstiks.
26 Ja ma teen nendega rahulepingu, mis jääb igaveseks lepinguks nendega, ja ma paigutan neid ning teen nad arvukaks ja ma panen oma pühamu igavesti nende keskele.
27 Ja minu eluase on nende juures: mina olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.
28 Ja paganad peavad tundma, et mina olen Issand, kes pühitseb Iisraeli, kui mu pühamu on igavesti nende keskel."

Psalmid 121
Iisraeli hoidja

1 Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi?
2 Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.
3 Ei ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku.
4 Vaata, ei tuku ega jää magama see, kes Iisraeli hoiab.
5 Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel.
6 Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel.
7 Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge.
8 Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.

Johannese evangeelium 11:45–57
Suurkohus otsustab Jeesuse hukata

45 Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.
46 Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.
47 Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: "Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.
48 Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva."
49 Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: "Teie ei tea mitte midagi
50 ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub."
51 Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.
52 Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.
53 Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.
54 Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.
55 Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.
56 Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: "Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?"
57 Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.